EKSPERDI VEERG Mart Erik selgitab, miks on teinekord vaja teha raiet lindude pesitsemise ajal

Hallpea-rähn poegi toitmas.Foto: Shutterstock

Mõni aasta tagasi tekkis metsandusekspert Mart Eriku sõnul laiem kõnelus ja palju vaidlusi, kui RMK tegi üraskiga võitlemise tõttu raiet lindude pesitsemise ajal. Kuigi võis jääda mulje, et RMK vilistas reeglitele, sest raiet tehti ajal, mil see pole soovitav, siis päris nii must-valge see olukord ei ole. 

 “Seda tehti seetõttu, et üraskil tuli peale teine põlvkond. Aga just see sama teine põlvkond ei läinud enam maa sisse talvituma vaid jäi koore alla. Seda märgati aga alles kevadel, et puud hakkasid massiliselt kolletuma,” selgitas Erik toonase raie põhjuseid.

Ürask tuleb metsast välja viia aga just sel ajal, kui ta on koore all. Seega ei olnud ka tol korral muud võimalust, kui veelgi suurema kahju vältimiseks teha raiet lindude pesitsemise ajal.

Üks võimalus, mida vanasti veel üraskiga võitlemisel kasutati, oli see, et kevadel tehti sinna lähedale, kus ürask oli olnud, püünispuud. “Püünispuu on siis nõrgem või nõrgestatud puu, mille koore alla ürask läheb hauduma. Kui puu on surnud või tormis murdunud, siis ta vaigueritus on nõrk, mistõttu on putukal seal hea toimetada,” selgitas ta. 

Karula rahvuspark kui katastroofistsoon

Kui enamasti tegeletakse ikkagi üraskiga võitlemisega, siis on alati kuskil ka mõni koht, kus üraskil lastakse vabalt toimetada. Üks selline paik, mille Erik Eestist ka näitena välja tõi on Karula rahvuspark. “Seal ei tohi mitte midagi teha ja seetõttu lihtsalt kümnete hektarite kaupa puud surevad seistes,” sõnas ta ja lisas, et tegemist on väga koleda vaatepildiga.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Kolm korda nädalas

Telli Geeniuse kõige hinnalisemad lood oma postkasti

Saadame sulle e-postiga kaks korda nädalas investeerimisportaali Rikas Geenius olulisemad uudised ja analüüsid.