Maainvesteeringute blogi

EKSPERDI VEERG Mart Erik selgitab, mida teha, kui leiad metsast üraski

Vanas kuusemetsas võib ürask palju kahju teha.Foto: Shutterstock

Metsa omades on alati oluline pöörata tähelepanu tema tervislikule seisukorrale. Kui metsa ei majanda ja lasta sel lihtsalt omasoodu kasvada, siis võib juhtuda, et mets läheb käest ära ja “ootamatult” sisse kolinud  ürask teeb palju pahandust. Metsaekspert Mart Erik annab nõu, kuidas seda vältida. 

Eestis on ligi 70 üraskiliiki, neist vaid kümme on metsale ohtlikud. Paraku ei saa loodus nendega võitlemisega alati ise hakkama. 

Kui rääkida näiteks kuusest ja männist, siis need puud vajavad  oma elu elamiseks  jahedat kliimat ja talvist külma. 

“Eriti kuusele ei meeldi soe kliima. Mida enam lõunasse minna, siis näeme, et lõpuks kasvab kuuske vaid mägedes. Seda just sel lihtsal põhjusel, et ta vajab jahedat kliimat,” rääkis Erik. 

Soojas ja niiskes ilmastikus kuuse tervis nõrgeneb ja siis tulebki ürask kuusele kallale. Ürask on umbes viie millimeetri pikkune putukas, mis läheb koore alla, kus ta muneb ja paljuneb ning seetõttu puu kuivab ära. Kui kevadise üraskirüüste tõttu jääb puu surnult üle suve püsti seisma, siis see puit enam üldjuhul kvaliteetsete puidutoodete valmistamiseks enam ei kõlba.  

Ürask on metsas. Mida teha?

Üks lihtsamaid võimalusi üraskiga võitlemiseks ja temast vabanemiseks on värske kolle maha võtta ning valmistada veel värsketest langetatud puudest püünispuud.  Koore alla areneva haude hävitamiseks tuleb üraski asustatud puud raiuda enne vastsete nukkumist. Esimese põlvkonna putukate puhul mai lõpus või hiljemalt juuni esimeses pooles ning need siis õigel ajal metsast ära viia. Muidugi aitab kaasa ka feromoonpüüniste kasutamine, kus ürask ise lõksu sisse ronib.


Üks võimalus on hoida oma metsa liigse vananemise eest tehes õigel ajal raiet. Vana puu ei suuda toota piisavalt vaiku ja muutub nii nõrgaks, et ei tule enda kaitsmisega toime. Just vaik on see peamine, mis aitab kuusel ja männil end üraski eest kaitsta.

Kuidas ürask toimetab? 

Kohe pärast haude rajamist lahkuvad vanamardikad puult ja rajavad uuele puule sõsarhaude. Iga vastne kaevandab risti emakäiguga veidi lookleva vastsekäigu, mille lõppu näritud laiendis (nukuhällis) ta nukkub. Pärast vastsete nukkumist kooruvad mõne nädala möödudes (juunikuus) noormardikad, kellest osa hakkavad soodsate ilmastikutingimuste korral rajama kohe uut hauet lähedal asuvatele kuusepuudele.

“Kui ürask hakkab puud närima, siis puu hakkab tema vastu vaiku eritama. Kui tegemist on noore puuga, siis ürask suuda sinna sisse ennast “puurida”, sest ta ei suuda sellele vaigu voolule vastu panna. Ta ei saa seal oma käikusid teha ja muneda.” Männile ja kuusele ongi looduse poolt antud vaik selleks, et üraskiga võidelda. 

Ta rääkis, et 30-40 aastat tagasi oli olukord veel selline, et elujõuline kuusk pidas üraskile vastu isegi veel  80-aastasena. Viimastel aastatel on see vanus muutunud väiksemaks. “Põhjuseks on kliimamuutus ja selle tõttu on ka kuusk täna selline nagu ta on.” 

Veel paarkümmend aastat tagasi oli üraskil vaid üks põlvkond, ent nüüd pole harv juhus, et ka teine põlvkond suudab talve üle elada.  Kui tavaliselt talvituvad mardikad metsamullas, siis osa teisest põlvkonnast jääb aga talveks koore alla. Nii on see Eestis olnud juba mitu aastat järjest.

Veelgi soodsama kliimaga Kesk-Euroopas areneb suve jooksul välja aga juba kolm põlvkonda. Soodsate ilmastiku- (pikk ja soe suvi) ja elupaigatingimuste (põuast, tormist, metsapõlengutest, seenhaigustest või okkakahjuritest nõrgestatud puud) kokkulangemisel on kuuse-kooreürask võimeline plahvatuslikult oma arvukust suurendama. Üraski kahjustatud puud aga hukkuvad ainevahetushäirete tõttu.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Telli head ideed raha kasvatamiseks oma postkasti

Saadame sulle e-postiga kolm korda nädalas investeerimisportaali Rikas Geenius olulisemad uudised ja analüüsid.