Kui viimasel ajal on palju kriitikat saanud metsa raiumine ja ka näiteks RMK tegevus, siis metsandusekspert Mart Eriku sõnul tuleb seda vaadata tegevusena, mis aitab lõppkokkuvõttes planeeti säästa ja metsa elus hoida.

“Metsa raiutakse ikka sel hetkel kui see kasv seisma jääb. Väga hea on ju teha RMK vastu “kanakarja kambakat”, aga tegelikult ei ole see asi nii. Majandusmetsas kasvatatakse ikka sellist puitu, millest saab teha tooteid. Pärast mahavõtmis istutatakse sinna uus asemele.”

Eriku sõnul ei vasta tõele ka väide, et puidu põletamine on halb. Ükskõik, millist metsa me raiume, siis alati on seal mingi osa puidust selline, mida ei ole kuskil mujal võimalik kasutada. “Minu haldusalas olevas metsas on umbes neljandik tüvepuidust selline, mida polegi võimalik kasutada muuks, kui energia tootmiseks. Lisaks veel oksad ja ladvad.”

Nii ei räägitagi tema sõnul niisama sellest, et kivisöe asemel kasutada pelletit või põlevkivi asemel põletada puitu. Ta tõi näite lepiku kohta. “Meil ei ole selle halli lepaga muud teha, kui sellega oma kodu kütta.” Lepp hakkab vananema umbes 20-30 aastasena ja pigem ongi õige see maha raiuda.

Nii tuleb igal metsaomanikul meelde jätta, et metsade jätkusuutlik majandamine eeldab ka metsade vanuselise struktuuri ühtlustamist. “Meil on ajaloolistest põhjustest tulenevalt väga palju suhteliselt vana metsa, mis tekkis kümne-viieteistkümne aasta jooksul II maailmasõja tõttu, kus süsiniku sidumine on minimaalne või lõppenud. Seetõttu ongi vaja metsi uuendada, et saada tulevikus ühtlasem kasutus, on Erik varem oma blogis kirjutanud.

Mida rohkem ja kiiremini puud kasvavad, seda rohkem CO2 seotakse. Õigeaegsel raiel, siis kui puistu saab küpseks ja enam oluliselt puitu ei tooda, tulebki ta inimese tarbeks kasutusele võtta, sest nii saab uus metsapõlv inimkonda ohustava gaasi sidumist uuesti alustada.