Kunagi ei ole liiga hilja ega liiga vara alustada pensionipõlve planeerimist. Isegi kui sul on praegu hea töö ja rahuldav palk, siis tulevikus ei pruugi pensionist hea elu elamiseks piisata. 

On fakt, et pensionärid elavad kauem ja paljudes riikides sündivus väheneb, mis toob omakorda kaasa pensionikriisi. Ka viimase aja trend on olnud kasvav demograafia. Näiteks 

on üle 65-aastastel pikem eluiga tänu paranenud elukvaliteedile, sest neil on juurdepääs tervishoiuteenustele, puhtale veele ja võimalus toituda tervislikumalt. 

Kuigi see kõik on positiivne ja võimaldab inimestel kauem elada, on see ka majanduslikult koormavam ja tekitab lisaprobleeme tulevastele pensionäridele.

Inimesed elavad kauem kui eeldatud

Pensionärid saavad praegu riiklikku pensionit palju kauem, kui esialgul oli arvestatud. See kurnab riigieelarvet ja sunnib valitsusi üle vaatama tulevikus kasutatavaid pensioniplaane. Näiteks makstakse Hollandis, Türgis ja Horvaatias inimestele rohkem kui sada protsenti nende tavapalgast, kui nad pensionile jäävad. Teisest maailmasõjast alates on 65+ vanuste inimeste arv pidevalt kasvanud. Eestis ja Taanis moodustavad vanurid üle 19 protsendi elanikkonnast.

Globaalne ajapomm, mida valitsused ei saa endale lubada

Pensionisüsteemid loodi esiti selleks, et ülal pidada ühiskonna eakaid. Seda süsteemi toetavad töötavad ja makse maksvad inimesed. 

Kuid võttes arvesse kasvavate põlvkondade lõhet ja Euroopa sündimuse määra langust, muutub see mudel järjest ebaefektiivsemaks. 

See on sundinud paljusid valitsusi pensionisüsteeme muutma nii, et vanuritel tuleb iseendal oma isikliku finantsilise heaolu eest vastutada ja säästudest elada.

Tänapäeva noored ei looda riikliku toetuse peale

Paljud uuringud noorte kohta tõestavad, et kuigi nad ei saa probleemi suurusest lõpuni aru, ei usu nad süsteemi ja seega ei looda ka valitsuse abi peale pensionile jäädes. Kuna inimesed üle maailma ei saa aru investeerimisest, on murettekitav mõelda, mis saab tulevastest pensionäridest, kes ei planeeri ette. Peamised võimalused selleks on luua endale korralik turvavõrk investeeringutest koosnevatest varadest või avada intressi koguv hoiukonto pangas. Viimase mainitud variandiga saab aga inflatsioon kiiresti sinu põhiprobleemiks. Sa pead tõeliselt uskuma ja usaldama pangasüsteeme, et nende pensionifondid ja ka sinu pension ellu jääks.

Pensionipõlv on paljudele suur rahaline stress

Reaalsus on see, et paljud inimesed lõpetavad töötamise enne 65-aastaseks saamist. Üldiselt hakkavad mingist vanusest alates tööelu segama terviseprobleemid või lausa töötus. Ja kuigi pensionipõlv peaks olema aeg, mil nautida oma elutööd ja teha kõiki neid asju, millest oled alati unistanud, saab sellest hoopis depressiooni periood, kus raha on vähe, tervis muutub halvemaks ja ka võimalused kaovad. 

Sinu panga pensionifond ei päästa sind

Pankadel on alati oma haldustasud, kui asi puudutab pensionifonde. Isegi kui pangad vähendavad oma haldustasud 0,95% pealt 0,49% peale, ei saa sa ikka nii palju kasu, kui sa saaksid investeerides pikaajalistesse varadesse. Pangad võtavad oma haldustasu igal aastal sõltumata sellest, kas fondil oli positiivne või negatiivne tulemus. Seega kaotad sa pidevalt protsendi oma vanaduspensionist, selle asemel et saada atraktiivset tulu kapitali kasvust.

Kinnisvarasse investeerimine läbi Reinvest24 võib pakkuda sulle hingerahu

Reinvest24 on kinnisvarasse investeerimise platvorm, mis võimaldab sul investeerida kasumlikesse objektidesse koos teiste investoritega. Meie investeerimisobjektidel on kõikidel suur tulupotentsiaal ning kaitse ehk tagatis. Sa võid investeerida oma raskelt teenitud raha kinnisvarasse ühiselt teiste samameelsete inimestega alates 100 eurost, mis on ajalooliselt pakkunud 14-protsendist tulu aastas. Avasta rahaliselt edukate inimeste tasuvaid harjumusi ja alusta oma tuleviku peale mõtlemist juba täna.

• Reinvest24 pakub põhjalikult analüüsitud investeerimisobjekte
• Sina otsustad, millisesse kinnisvarasse investeerida, kui palju ja millal
• Sa võid oma raha välja võtta ükskõik millal, ilma trahvideta
• Kui lood piisavalt suure portfoolio, võid isegi passiivsest tulust elada

Mõtle oma pensioni peale kui lisaboonusele, mitte ainsale elatisele

Keskmine vanaduspension on 2022. aastal Eestis 552,38 eurot kuus. See ei ole aga summa, millega väga priisata saaks. Eriti arvestades, et näiteks Tallinna kesklinnas võib ühe keskmise ühetoalise korteri üür koos kommunaalkuludega olla isegi suurem kui keskmine pension. 

Lihtne arvutus näitab, et keskmisest pensionist ei saa katta üürikulusid ega maksta toidu ja ravikulude eest. Lisaks tuleb ära unustada igasugune elunautimine, reisimine või uue hobiga alguse tegemine, sest seda lihtsalt ei saa endale lubada. 

Loodetavasti äratavad need muret tekitavad faktid sinus soovi investeerida ja ette planeerida sellist elu, kus pension jääb hoopis täiendavaks passiivseks sissetulekuks, selle asemel et see oleks sinu ainus sissetulek. 

Jõua ühe miljon eurose portfellini selleks ajaks, kui sa pensionile jääd

Investeerimine kinnisvarasse on suurepärane viis võidelda inflatsiooni vastu ja tagada endale pikaajaline jõukus. Sa võid lugeda pikaajaliste investeeringute prognooside kohta meie artiklis, mis näitab, kuhu sa jõuad, investeerides 100 eurot iga kuu. Investeerides 200 eurot iga kuu regulaarselt 30 aasta jooksul 14% tootlusega, võid jõuda portfellini, mille väärtus on 1 111 411 eurot vaid 30 aastaga. Kui sul on üle miljon euro selleks ajaks, kui sa pensionile jääd, võid sa teha, mida iganes tahad!

Kokkuvõttes, enamus maailmast ei ole valmis pensionipõlveks ja kannatab finantsalaste teadmiste puudumise käes. Lisaks ei ole ka valitsused ja pangad suutelised võimaldama sulle rahalist vabadust ja unistuste pensionipõlve. 

Ainus lahendus on haarata ise härjal sarvist, end harida ja luua pikaajaline investeerimisplaan. Alusta oma tuleviku peale mõtlemist, avasta meie investeerimisobjektid ja saa kinnisvarainvestoriks juba täna. Just nii kindlustad endale hea pensionipõlve.