Kasvavast inflatsioonist on viimase aasta jooksul palju räägitud. Siiani on see olnud teoreetiline ja paljud on isegi kahtlustanud, et inflatsiooni tõusust räägitakse lihtsalt hirmutamiseks. Täna on tegelikult juba näha esimesi märke sellest, kui palju ja kiiresti võib kasvav inflatsioon meie raha ostuväärtust tegelikult mõjutada.
Reinvets24 blogis ilmus juba eelmisel aastal samal teemal lugu, mida saab lugeda siit.
Praeguseks on kõik 27 Euroopa riiki avaldanud 2021. aasta inflatsiooninumbrid. Kui Euroopa keskmine inflatsioon jäi 5,3 protsendi juurde, siis kahjuks Eesti on selles nimekirjas 12 protsendiga esikohal. Lisaks meile oli ainsana veel kahekohalise inflatsiooninumbriga Leedu (10,7 protsenti).
Siinkohal on oluline märkida, et meiega samas piirkonnas asuvate riikide jaoks oli inflatsiooni tugevalt stimuleeriv tegur praegu väga aktuaalne energiakriis. Kõrge energiahind ei väljendu ainult kommunaalarvetes, vaid mõjutab kõikide tarbijatele suunatud igapäevatoodete hindu. Seda just seetõttu, et tootmine on muutunud kallimaks ja tarbija on see, kellel tuleb see kõik kinni maksta.
Kuigi on lootust, et energiakriis meie piirkonnas saab lähiajal lahenduse, ei lahenda see jätkuvalt kasvavat inflatsiooni.
Kõrge inflatsiooni ootus on pigem tingitud teistest teguritest. Eeskätt on see seotud just suuremahulisest uue raha käibele laskmisest viimaste aastate jooksul. Täna me veel ei tunne sellega seotud hinnatõusu, sest majandus on jätkuvalt COVID-19st tingitud piirangutest pidurdatud. Tegelikku tagajärge hakkame nägema alles siis, kui majandus on täielikult avatud ning hakkab liikuma täiskäigul edasi.
Euroopa Keskpangal on küll võimalik intressimäärasid tõstes inflatsiooni pidurdada, kuid intresside kiire tõus toob endaga kaasa teised ohud. Näiteks, vaadates kinnisvaraturgu ei saa eeldada, et kinnisvara enda väärtus oluliselt kasvaks. Selle asemel tuleb lihtsalt odavamaks muutunud raha rohkem välja käia. Nii võibki tunduda, et kinnisvara on pööraselt kallis, kuid tegelikult on raha väärtust ajas lihtsalt “lahjendatud”.
Me võime küll otsida erinevaid põhjuseid, miks inflatsioon oluliselt kiiremini kasvab, kuid kokkuvõttes ei muuda see asjaolu, et pangakontol seisev raha kaotab täna ostujõudu kiiremini kui varasemalt. Lähemate aastate jooksul ei ole ka lootust, et see olukord muutuks.
Lisaks väljendub kasvav inflatsioon ka ehitusmaterjalide hindades ja tööjõukulus. Üha kasvavad ehituskulud hoiavad näiteks uusarenduste hinnataseme üleval. Nõudluse vähenemisel väheneb kohe ka pakkumine, sest arendajad ei saa nõudlust hinda langetades stimuleerida.
Kinnisvarasse investeerimist eelistataksegi selleks, et kaitsta ennast inflatsiooni eest. On muidugi ka teisi intrumente, kuhu investeerida, kuid kinnisvara kasuks räägib stabiilsus ehk madal risk. Kinnisvarasse investeerimine ei tähenda ainult kinnisvara soetamist, vaid ka kinnisvara tagatisel laenamist, näiteks arendusprojektidesse. Kinnisvara laenude eeliseks on kindel tootlus ning periood, mis kinnisvara soetades ei ole niivõrd selged ning lõpptulemus sõltub turu olukorrast.
Kellel ei ole võimalik investeerida kinnisvarasse suuri summasid, võib mõelda ühisrahastusplatvormidele. Näiteks on Reinvest24 platvormi kaudu võimalik kinnisvarasse investeerida alates sajast eurost, kus saab panna raha enda jaoks tööle ning säilitada jõukus ka kasvava inflatsiooni perioodil.
