Kinnisvarainvesteeringute blogi

Kui palju raha juurdetrükk kinnisvara hinnale otsa keevitab?

Kinnisvara kallines Tallinnas kuuga pea viiendiku jagu.
Üürihinnad kallinesid Tallinnas kuuga pea viiendiku jagu. Foto: Shutterstock

Igal aastal langeb raha väärtus keskmiselt paar protsenti, mistõttu tõusevad pidevalt ka erinevad hinnad. See sama inflatsioon mõjutab aga ka kinnisvara hinda. 

Miks kalli lõbuna tunduv kinnisvara soetamine end tegelikult ära tasub?

Kuigi esmapilgul võib tunduda, et kinnisvarasse investeerimine on kallis lõbu ja kättesaadav vaid osale meist, siis nutikaid mooduseid valides võib ajas vaid kallinevasse objekti raha paigutades teenida kena kasumi.

Mida inflatsioon tarbijale tähendab ja kuidas mõjutab raha printimine kinnisvaraturgu?

Raha on meie elus seotud kõigega. See on midagi, mis määrab väärtuse sellele, mida me tarbime ja teeme selleks, et osta kodu või kindlustada endale hea elu. Raha väärtust reguleerivad keskpangad ja kui juhtub, et raha prinditakse juurde, siis katteta ja tagatiseta raha hulk suureneb ja seetõttu raha väärtus langeb. 

Sellist raha väärtuse langust nimetatakse inflatsiooniks. Keskmiseks inflatsiooniks peetakse 2-3 protsenti aastas. Arusaadavamalt tähendab see tarbija jaoks, et raha jääb justkui samaks, aga teenuste ja toodete hinnad kallinevad. 

See väike 2-3 protsenti aastas hiilib üldjuhul märkamatult ligi meie rahakotile. Olles mõned aastad sama positsiooni pealt töötanud ning sama palka saades tundub, et kõik on justkui vahepeal kallimaks läinud. Seda teebki inflatsioon. 

Kõige rohkem mõjutab inflatsioon just meie ostujõudu. Väiksemate ostude puhul polegi muutus nii tajutav, aga suuremate väljaminekute puhul on teisiti. Näiteks kodu ostmise puhul näeb vahet hästi. Ühel aastal planeerid osta 2-toalist korterit ja arvestad ühe hinnaga aga aasta hiljem on samataoline korter juba märgatavalt kallim. Sellises olukorras võib tunduda, et kinnisvara hinnad on ebamõistlikult kalliks läinud.  Tegelikult on hoopis raha väärtus langenud. Võrreldes kinnisvara hinna kasvu näiteks palga, energia ja toorainete kasvuga, siis joonistub selge trend – raha väärtus langeb ajas.

Jällegi kui ostujõud väheneb hakatakse vaikselt ka palka tõstma, mis on positiivne. Seda näitab iga-aastane keskmise palga korrigeerimine ja miinimumpalga tõstmine. 

Kinnisvara ja inflatsioon

Inimeste suurimaks igakuiseks väljaminekuks on tavaliselt elamis- ja transpordikulud. Kõige tähtsamaks nendest on elamiskulud, selle sees kodu peale minevad kulud, mis üldreegli järgi võiks olla kuni 30 protsenti igakuisest sissetulekust. Selle reegli järgi annavad pangad ka laenu.

Kinnisvara on samuti tarbeasi ja ka selle hind tõuseb koos inflatsiooniga. See tähendab, et inimesed kellel on soetatud kodu on suure tõenäosusega plussis, kuna nende kinnisvara hind ajas vaid tõuseb. Samuti saavad rõõmustada need, kellel on siiani veel panga ees laen, sest kümme aastat tagasi ostetud korteri laenumakse jääb ajas suhteliselt kõikumatuks, kuid palgad tõusevad pidevalt. See tähendab seda, et elamiskulud kahanevad ajapikku pidevalt. 

Kõige suuremad kaotajad siinjuures on kahjuks üürnikud, kes peavad ajas järjepidevalt kallinevate kaupade ja teenuste juures maksma lisaks ka kinnisvara hindade tõusu järgi suurenevaid üürikulusi. 

Alguses võib tunduda oma kinnisvara soetamine paljudele võib-olla üle jõu käiv ja ei taheta kolida kehvemale pinnale, kui see, millega on harjutud. Pikas perspektiivis jääb aga raha rahakotis järgi rohkem, kui on ikkagi ostetud oma kinnisvara ja see annab vabaduse otsustada kuidas ja kuhu oma raha kulutada. Juba mõne aastaga on soetatud kodu väärtus suurem, kui enne. Kinnisvara müüki pannes teenib see omanikule tulu ja saadud summa eest võib lubada endale paremat elamispinda. Kinnisvarasse investeerimist loetaksegi sellepärast üheks kõige turvalisemaks ja kindlamaks viisiks, kuidas oma raha inflatsiooni eest kaitsta.

Investeeringud kinnisvarasse on kõige turvalisemad 

Kinnisvarasse investeeritakse raha äärmiselt palju ja võiks öelda, et isegi kõige rohkem. Nagu eelpool mainitud, siis seda peetakse ka üheks turvalisemaks investeeringuvormiks. Maailmas ruumi juurde ei teki, aga inimesi ja tootmist see eest küll. Loogiliselt mõeldes võib igaüks aru saada, et elamispinda, tootmishooneid, ladusid, poode ja teeninduspindasid ehitatakse ülemaailmselt nõudluse suurenemise tõttu pidevalt juurde. 

Targad investorid hoiavad oma portfellis lisaks teistele finantsinstrumentidele ka kindlasti kinnisvara. Võimalik on investeerida fondidesse, kus raha paigutatakse kinnisvarasse või saab lihtsalt kinnisvara osta. Lisaks kinnisvara või fondiosakute omamisele saab raha kinnisvarasse suunata ka läbi investeerimisplatvormide. Nende platvormide kasutamine on lihtsam kui ise kinnisvara osta või fondiosakuid soetada. Seda põhjusel, et investeerimine ei nõua suuri sissetulekuid ja platvormi kasutamiseks ei ole vaja suuri eelteadmisi. Teenusepakkujad teevad suurema töö kliendi eest ise ära ning investori raha teenib mugavalt tootlust samal ajal, kui investor saab ise oma teistele tegevustele keskenduda. 

Eesti sugemetega Reinvest24 pakub tootlust kuni 14,8 protsenti ning alustada saab juba 100 euroga. Erinevalt kinnisvara omamisele, kus ostu ja müügiga kaasneb väga palju toiminguid, saab raha välja võtta igal ajal või siis tulu teeninud raha reinvesteerida. Investeerida saab uutesse projektidesse või saada mõne kinnisvara osa omamise eest üüritulu. 

Vaata lähemalt SIIT

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Telli head ideed raha kasvatamiseks oma postkasti

Saadame sulle e-postiga kolm korda nädalas investeerimisportaali Rikas Geenius olulisemad uudised ja analüüsid.