Kui vaadata pikka perspektiivi, siis on näha, et kinnisvara väärtus on ajas alati kasvanud. Linnade gentrifikatsioon, kasvav rahvastiku määr ja kogu maailmas suurenev nõudlus majutuse järele põhjustavad pidevat hinnatõusu.
Kasvav populatsioon suurendab nõudlust
Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kõige värskemate prognooside kohaselt kasvab ülemaailmne elanikkond 2100. aastaks 7,6 miljardilt 11,2 miljardile inimesele. Kuna aga Maa pindala ei suurene, siis tähendab see vaid inimeste arvu kasvu meie planeedil. See kõik aitab omakorda kaasa kinnisvara hinnatõusule. Lisaks mängib kinnisvara hinna kasvu juures rolli uute sihtkohtade ja turgude tekkimine.
Võtame näiteks Araabia Ühendemiraatide pealinna Abu Dhabi, mille rahvaarv oli 1960. aastal vaid 25 000. Täna on see aga elav metropol, kus on peaaegu kaks miljonit inimest. Nii tähendabki rahvaarvu pidev kasv, et tõuseb ka elukohtade vajadus. Mõistagi on ka kinnisvara hinnad kasvanud koos nõudluse ja elanikkonnaga.
Inimestel on suuremad võimalused
Kuigi kõik sõltub alati igast riigist eraldi, on ka Eesti kontekstis näha, et meie kinnisvaraturul toimub pidev kasv. Hiljutine Swedbanki korraldatud Eesti eluasemeturu uuring näitas, et majapidamiste kohta on ostujõud pidevalt kasvanud. Kinnisvara ostjate kasvav sissetulek suurendab ühtlasi nõudlust elamukinnisvara ja kinnisvarainvesteeringute vastu.
Statistikaameti andmetel oli 2021. aasta seisuga Eestis eluruume 739 000, millest 76 protsenti olid asustatud.
Võrreldes 1922. aastaga, mil Eestis oli eluruume vaid 252 000, on see arv kasvanud pea kolm korda. Lihtsalt öeldes tähendab see seda, et kui inimestel on rohkem ostujõudu, suureneb ka nõudlus kinnisvara järele. Kuna soovitud kinnisvara on piiratud arv, siis see põhjustab omakorda hinnatõusu.
Kuigi mõned riigid kogevad majanduskasvu SKT põhjal, on kinnisvarahinna kasv kõrgem kui palgakasv ja isegi inflatsioonikasv. See tähendab, et hinnad on jätkuvalt tõusnud, kuid see ei ole niivõrd tingitud inimeste kasvavast ostujõust – pigem on põhjuseks kasvav nõudlus.
Kasvav inflatsioon
Praeguseks on kõik 27 Euroopa riiki avaldanud oma 2021. aasta inflatsiooninumbrid. Kui Euroopa keskmine inflatsioon jäi 5,3 protsendi juurde, siis Eesti on selles nimekirjas 12 protsendiga esikohal. Peale meie oli ainsana veel kahekohalise inflatsiooninumbriga Leedu (10,7 protsenti).
Siinkohal on oluline märkida, et meiega samas piirkonnas asuvate riikide jaoks oli inflatsiooni tugevalt stimuleeriv tegur praegu väga aktuaalne energiakriis. Kõrge energiahind ei väljendu ainult kommunaalarvetes, vaid mõjutab kõiki tarbijatele suunatud tavakaupade hindu. Seda just seetõttu, et tootmine on muutunud kallimaks ja tarbija on see, kellel tuleb kõik kinni maksta.
Nii eelistatakse investeerida kinnisvarasse, et end inflatsiooni eest kaitsta. Muidugi on kinnisvara kõrval ka teisi intrumente, kuhu investeerida, kuid kinnisvara kasuks räägib stabiilsus ehk madal risk. Kinnisvarasse investeerimine ei tähenda ainult kinnisvara soetamist, vaid ka kinnisvara tagatisel laenamist, näiteks arendusprojektidesse. Kinnisvaralaenude eeliseks on kindel tootlus ning periood, mis kinnisvara soetades ei ole niivõrd selge ning lõpptulemus sõltub turu olukorrast.
Globaliseerumine tähendab, et maailm on teie päralt
Tänapäeva maailm on muutunud järjest rahvusvahelisemaks. Enamik piire on avatud ja Schengeni lepinguga Euroopa riikide residendid võivad vabalt reisida, elada ja töötada teistes Euroopa Liidu riikides, kuna sisepiire praktiliselt ei ole. Seega võib ka ühest ELi riigist teise kolimine tõsta sealse piirkonna kinnisvara nõudlust, kui seda teeb lühikese aja jooksul palju inimesi. Lisaks mõjutab kinnisvarahindu linnades näiteks sisemajanduse piirkondlik kasv, kui inimesed kolivad väiksematest asulatest suurematesse linnadesse.
Globaliseerumine tähendab ka seda, et jõukamad inimesed võivad kolida odavamatesse riikidesse, et osta või investeerida kinnisvarasse, kus nad saavad oma raha eest suuremat väärtust. Mõeldes kinnisvarale, siis olles ELi resident on Euroopa sinu päralt. Euroopas on 2,5 miljonit kodu, mis kuuluvad inimestele, kes elavad teises ELi liikmesriigis. Lisaks on miljoneid eurooplasi, kes enam ei ela oma päritoluriigis.
Kinnisvara hinnad tõusevad edasi
Globaliseerumine, inflatsioon, rahvastiku kasv, suurenev SKP ja isiklik tulu/ostujõud on kõik tegurid, mis tõstavad kinnisvara nõudlust ja seavad trendi selle kasvuks. Kui investeerida kinnisvarasse, millel on hea asukoht ja arengupotentsiaali, võib lihtsalt saada 8–10 aasta jooksul 100 protsenti kasumit ainult kapitali kasvult. Lisaks sellele on kinnisvaralt võimalik teenida igakuist renditulu, mis aitab sul katta elamiskulud ja jätkata investeeringute tegemist.
Kuigi on mitmeid põhjuseid, miks kinnisvara hinnad on kasvanud ja jäävad alati kasvama, on kõige suurem korrelatsioon ikka kasvava rahvastiku määra ja sellest tuleneva kinnisvarahindade tõusu vahel. Lõppude lõpuks vajame me kõik kohta, mida kutsuda koduks. Rahaliselt aitab aga kinnisvarasse investeerimine võidelda ka inflatsiooniga.
Investeeri kinnisvarasse juba täna
Kellel ei ole võimalik investeerida kinnisvarasse suuri summasid, võib mõelda ühisrahastusplatvormidele. Näiteks on Reinvest24 platvormi kaudu võimalik kinnisvarasse investeerida alates sajast eurost – nii saab panna raha enda jaoks tööle ning säilitada jõukus ka kasvava inflatsiooni perioodil.
