Investeerimine on viimastel aastatel muutunud järjest populaarsemaks. Lisaks aktsiatele on võimalik oma vaba raha kasvama panna ka võlakirjadesse. Minisarja esimeses osas tutvume võlakirjade maailmaga, vaatame, kes neid välja annab ja kellele mõeldud on.
Nasdaq Tallinna börsil on praegu võimalik kaubelda 44 erineva võlakirjaga. Kellele võiks võlakirja investeerimine sobida ja mida head või hoopis halba võib see endaga kaasa tuua?
LHV investeerimisõpiku järgi sobivad võlakirjad investorile, kes on huvitatud madala riskiga, pidevalt laekuvast kindlast tulust, mille garanteerib iga-aastane intress.
Võlakirja võib peamiselt võrrelda laenuga, mis on viidud väärtpaberi kujule ehk väärtpaberistatud. Kui laenu puhul on laenuandjaks tavaliselt üks isik, enamasti näiteks pank, siis võlakirjade puhul võib võlakirjaomanikke ehk laenuandjad olla palju. Võlakirja ostja ehk investor on seega laenuandja ja võlakirja välja lasknud osapool ehk emitent on laenuvõtja, selgitab Tallinna börsi koduleht võlakirjade teemat.
Võrreldes aktsiatega on edukalt toimiva ettevõtte võlakirjade risk ja tulusus väiksem, kuid isegi ettevõtte pankroti korral makstakse võlakirjaomanikele nende osa välja enne aktsionäre. Küll aga ei anna võlakiri erinevalt aktsiast selle omanikule õigust emitendi tegevuse üle otsustamiseks.
Ostes ettevõtte võlakirju, annab investor laenu ning ettevõttel tekib ostja ees kohustus maksta kindel laenusumma (nominaalväärtuses) pärast laenutähtaja möödumist (lunastustähtajal) võlakirja omanikule tagasi, koos sinna sisse arvutatud intressidega.
Võlakirjaemitentideks võivad olla nii ettevõtted, kohalikud omavalitsused, näiteks linnad, regioonid, vallad, kui ka riigiasutused, riikide keskvalitsused, või mitmesugused organisatsioonid, arengupangad, erakonnad jne.
Investor võib võlakirjadelt tulu saada nii regulaarsete intressimaksete kui ka võlakirja hinnamuutuse kaudu. Regulaarseid intressimakseid nimetatakse võlakirjade maailmas kupongideks ehk kupongiintressideks.
Intressimaksete selline nimetus pärineb ajast, mil võlakirjad olid paberkujul ning intressimakse saamiseks tuli rebida väärtpaberilt kupong ning esitada see emitendile või makseid vahendavale makseagendile. Tänapäeval on võlakirjad elektroonilisel kujul investorite väärtpaberikontodel ning kupongimaksed tähendavad võlakirja välja andnule perioodilisi rahaülekandeid investorite kontodele.
Rangelt võttes ei pruugi kõigi võlakirjade tulumäär olla jäigalt fikseeritud, vaid võib perioodiliselt muutuda, sõltudes näiteks turul valitsevast intressitasemest. Siiski saab võlakirjainvestor üldjuhul oma investeeringu oodatavat tootlust päris täpselt prognoosida.
Võlakirju saab liigitada vähem keerukateks ja keerukateks finantsinstrumentideks. Võlakirjad liigitatakse keerukateks finantsinstrumentideks juhul, kui need sisaldavad tuletisinstrumenti või kui võlakirjade struktuur on selline, et kliendil võib olla keeruline võlakirjaga seotud riske mõista.
Tallinna börsil kaubeldavate võlakirjade nimekirjaga saab tutvuda veebilehel nasdaqbaltic.com. Teiste hulgas leiab sealt ka kodumaise fintech’i Iute Group võlakirjad, mille tootlus on 11 protsenti aastas.
Sarja järgmistes osades teeme selgeks, millised on keerukad võlakirjad ja tutvume nendega kaasnevate riskidega.
