Laste suhtumine rahasse kujuneb välja umbes seitsmendaks eluaastaks. Ent seda, kuidas laps rahaga ümber käib ja millised hoiakud tal tekivad, saab mõjutada juba enne, kui ta hakkab mõistma, mis see raha üldse on. Laste rahatarkuse teemalise sarja viiendas osas räägivad Eesti kolme suurema panga esindajad, kuidas lapsed ja nende vanemad saavad raha tühja-tähja peale kulutamise asemel hoopis investeerida.
Lapsele võib pangakonto avada juba sisuliselt sünnitusmajas, eeldusel muidugi, et nimi on pandud ja isikukood olemas. Sama reegel kehtib mitmes pangas tegelikult ka lapse nimel investeerimisel. “Lapse nimel võib investeerima hakata kasvõi kohe peale tema sündi. Selleks on vaja, et lapsele oleks loodud lapsekonto ning nii vanemal kui ka lapse nimel sõlmitud investeerimisteenuste leping,” rääkis LHV jaepanganduse juht Moonika Maaring.
Kõige lihtsam ja levinum valik nende pangas on Kasvukonto, mille kaudu on investeerimine imelihtne, sest alustada saab kasvõi ühe euroga ja tehingute tegemise pärast ei pea muretsema, sest kõik toimib automaatselt. “Soovi korral on võimalik investeerida ka Balti börsi aktsiatesse, välisväärtpaberitesse või ka krüptovaradesse – selleks tuleb sõlmida vastav leping või täita asjakohasuse küsimustik,” selgitas Maaring.
LHV Kasvukonto valikus on üle 40 fondi ehk valdkonna, millesse võib raha paigutada.
Maaringu sõnul toetab LHV seda, kui lapsevanem enne alaealisele Kasvukonto avamist arutab lapsega üheskoos, kas tulevikku võiks olla elektriautodel, tervishoiuteenuste arendajatel, robotitel või hoopis kinnisvaraarendajatel ning vastavalt sellele valivad koos ka tema Kasvukonto fondid. “Nii tunneb laps end kaasatuna ja saab täisealiseks saades juba arvestava investeerimisportfelli üle võtta,” lisas ta.
Samuti oskavad juba investeerimisega kokku puutunud lapsevanemad hinnata aja tähtsust, sest mängu tuleb liitintress. See tähendab, et põhiosa investeerimiskasumist tuleb pika aja jooksul tekkinud kasumi uuesti investeerimisest.
Kanna lapsetoetus lapse kasvukontole
Sageli rakendatakse Maaringu sõnul ka praktikat, et lapse Kasvukontole suunatakse igakuine lapsetoetus, mis on esimese ja teise lapse korral 60 eurot kuus. Soovi korral saavad vanemad sellele veidi lisada, näiteks kumbki vanem 10 eurot.
Alustades kohe pärast lapse sündi ja pannes iga kuu kuni tema täisealiseks saamiseni kõrvale 80 eurot, koguneks kontole 17 280 eurot. Kui sama raha aga investeerida ja arvestada näiteks seitsmeprotsendilise keskmise tootlusega, kasvaks see summa lapse 18. eluaastaks 34 600 euroni.
“Selle summaga saab juba nii mõndagi teha, olgu selleks lapse esimese kodu sissemakse tasumine, ülikooliõpingute toetamine või muude unistuste täitmine,” rääkis Maaring ja lisas, et üks viimase aja levinumaid eesmärke ongi koguda lapsele esimese kodu sissemakse.
LHV on selle oma klientidele ka väga mugavaks teinud, võimaldades koguda raha lapse Kasvukontole, kasvatada seda pikema aja jooksul ning suunata see sobival hetkel teenustasudeta otse kodu sissemakseks.
Enne alustamist uuri järele teenustasude suurus
SEB eraklientide segmendi müügijuhi Evelin Koplimäe sõnul tasub kindlasti enne investeerima asumist välja selgitada, millised tasud sellega kaasnevad ning kui suured need on. Ta tõi välja ka mõningad kulud, millega peaks väärtpaberikontode puhul arvestama: need on väärtpaberikonto avamine, kuuhooldustasu ja tehingutasud.
“Kui müüa aktsiaid või investeerimisfondide osakuid ning teenida kasumit, peab kasumilt maksma tulumaksu. Tulumaksukohustust saad edasi lükata, kui kasutada investeerimiseks investeerimiskonto süsteemi,” selgitas ta.
Selleks, et koguda lapsele elu alustamiseks või õpingute toetamiseks stardikapitali, pakub SEB lapsele investeerimiseks nelja lahendust: lapsevanema väärtpaberikonto, lapse tavaline väärtpaberikonto, lapse eriliigiline väärtpaberikonto ning Kasvuportfell Juunior. “Viimase puhul on tegemist kindlustustootega,” toonitas Koplimäe.
Lapse nimele saab eriliigilise või tavalise väärtpaberikonto avada mugavalt pangatöötaja abiga. Esimese variandi puhul saab lapsevanem teha enda vara eest ostu- või müügitehinguid ilma kohtu loata, kuid lapse rahakontolt saab väljamakseid teha ainult kohtu loaga. Tavalise väärtpaberikonto puhul on vaja kohtu luba iga tehingu tegemiseks.
Kasvuportfell Juunioris tehtavate investeerimisotsuste tarvis ei ole kohtu luba vaja – vanem saab Kasvuportfell Juuniori fondidesse investeerida oma äranägemise järgi.
Kasvuportfell Juuniori üks peamisi erisusi on see, et see on lapse nimel.
“Nii nagu iga teise investeeringu puhul, on mõistlik ka lapse jaoks tehtavate investeeringute puhul jälgida nende käekäiku, finantseesmärki ja riskitaluvust ning need regulaarselt üle vaadata, soovitatavalt vähemalt kord aastas, ja vajadusel olla valmis tegema oma investeeringutes muudatusi. Kui on kahtlusi, kui midagi jääb ebaselgeks või vajatakse rohkem teavet, siis saab alati panga poole pöörduda,” õpetas Koplimäe.
Tuhanded lapsed investeerivad
Kuigi raha on lastele läbi ajaloo kogutud, on Maaringu sõnul viimastel aastatel üha enam näha, et lapsevanemad eelistavad kogumise asemel raha kasvama panna. Ta tõi ka näite: alla 18-aastastele lastele avati 2017. aastal investeerimiskonto LHV-s 222 korral, 2018. aastal 576 kontot ja aasta hiljem, 2019, ületas uute lastele avatud investeerimiskontode arv tuhande piiri (1057). 2020. aastal avati aga juba 3176 laste investeerimiskontot ning eelmisel aastal 7456 uut alaealistele mõeldud investeerimiskontot, millest 14-aastastele ja noorematele 6412 ehk 86 protsenti. “Näiteks alla aastastele lastele avati pea 1000 investeerimiskontot,” lisas Maaring.
Swedbanki noortepanganduse valdkonnajuht Triin Jalakas lisas, et nende juures on lisaks vastsündinule investeerimiskonto avamisele võimalik lapsel iseseisvalt investeerimisega alustada alates seitsmendast eluaastast. “Siis saab laps näha internetipangas ja mobiiliäpis oma väärtpabereid ning talle saab anda õiguse ka ise tehinguid teha,” ütles Jalakas.
Swedbankis on umbes 1300 last vanuses 7-17, kes tegelevad aktiivselt investeerimisega.
