Milline oleks Eestis asuvate finants- ja tehnoloogiasektori ettevõtete palgatabel juhul, kui arvestataks vaid siinsete ettevõtete töötasusid ilma nende välismaa harudes makstavaid palkasid arvesse võtmata? Vaatasime numbritele otsa ja tulemus oli mõneti üllatav!
Nimelt lähtutakse ettevõtete töötasude edetabeleid koostades enamasti hinnangulisest arvutuslikust töötasust. Meetodeid selleks võib olla erinevaid ja eks mõnel on ka puuduseid. Näiteks suuremate ettevõtete puhul, kus emaettevõttele kuuluvad tütarfirmad välismaal, võetakse üldjuhul aluseks konsolideeritud aastaaruande kohaselt kogu grupi palgakulud ning jagatakse see grupi töötajate arvuga.
Selline lähenemine aitab palgatabelites esile tõusta suurte, välismaal registreeritud peakontoritega firmade siinsetel väiksematel tütarfirmadel, aga näitab kehvemas valguses Eestis asuvate peakontoritega gruppe. Töövõtja vaatest pole aga ilmselt vahet, kui suur on mõne ettevõtte töötasu näiteks kümne riigi keskmisena – olulisem on ikka see, kui palju kohalikus firmas ametisse asudes palka saab.
Seega tasuks uurida, milline on seis siis, kui arvestadagi vaid Eests makstavaid töötasusid. Selleks tegime päris uue tabeli (metoodikat vaata altpoolt).
Nagu selgus, osutus suurima töötasuga ettevõtteks Eestis mitusada arendajat palgal hoidev Twilio, Ühendriikides San Franciscos asuva peakontoriga tarkvarafirma, mis hiljaaegu teatas suure osa töötajate koondamisest.
6080-eurose arvestusliku keskmise töötasuga leiab tabeli teiselt kohalt Silicon Valleys asuva peakorteriga ettevõtte siinse tütarfirma OÜ Intertrust Technologies Estonia. Selle järel on suure palgamaksjana teada-tuntud Microsofti arenduskeskus OÜ Microsoft Development Centre Estonia – 5917-eurose töötasuga.
Parimate kõrval tuleks vaadata ka suurimaid üllatusi, mida leidus juba ainuüksi viie parima palgamaksja hulgas. Näiteks selgub, et aktsiaselts IuteCredit Europe, mis Äripäeva parimate palgamaksjate tabelisse ehk tuhandete parimate hulka ei jõudnudki, on nüüd koguni viiendal kohal 5497-eurose keskmise arvestusliku töötasuga.
Kodumaine fintech IuteCredit on 2008. aastal asutatud Euroopa juhtiv finantstehnoloogia ettevõte. Kontsern pakub järelmakse ja makseteenuseid enda omanduses olevate tütarettevõtete kaudu. Firma teenindab kliente Moldovas, Albaanias, Põhja-Makedoonias, Bulgaarias ning Bosnias ja Hertsegoviinas kaubamärkide MyIute ja IuteCredit all.
Iute puudumine Äripäeva tabelist saab selgemaks, kui vaadata tabeli koostamise metoodikat. Nimelt ei arvestata seal peakontoreid ja valdusfirmasid ning suurimate konsolideerimisgruppide emafirmasid. IuteCredit Europe AS on aga just nimelt konsolideerimisgrupi emafirma. Varasematel aastatel on Iute Äripäeva tabelis madalatele kohtadele jäänud aga palkade arvutamise metoodika tõttu, millest eespool juttu oli. Kokkuvõtvalt – kui kontserni keskmise palga arvutamisel võetase arvesse Balkanimaade madalam palgatase tulebki vastus madalam ning hoopis teistsugune, kui see tegelikult Eesti kohalikul tööturul reaalselt on.
Kümne kõrgema palgaga finants- ja tehnoloogiaettevõtte hulgas on samas olukorras ehk puuduvad tabelist täielikult veel kolm firmat: osaühingud Topia, Guardtime ning Rangeforce.
Kuidas edetabel valmis?
Valdkondadest võtsime aluseks info ja side valdkonnast programmeerimise ning andmetöötluse ja muu infoalase tegevuse. Finantstegevusest finantsteenuste osutamise ning finantsteenuste abitegevused, välja arvatud kindlustuse ja pensionifondide abitegevusalad ning fondide valitsemise.
Sisse jäid ka kutsetegevuse valdkonnast peakontorite tegevus ning juhtimisalane nõustamine, et esindatud oleksid ka Eesti peakontoriga ettevõtted. Nende hulgast eemaldasime käsitsi veel mõned ettevõtted, millel polnud mingit seost ei infotehnoloogia ega finantsvaldkonnaga.
Et tabel oleks töövõtjate jaoks relevantne ka praegu, said nende hulgast filtreeritud vähemalt 25 töötajaga ettevõtted, mis maksid selle aasta kolmandas kvartalis vähemalt 3500 euro suurust arvestuslikku brutopalka.
Tabelis välja toodud keskmised hinnangulised palgad on välja arvestatud tasutud tööjõumaksude summadest vastavalt töötajate arvule. Arvesse on võetud töötajate arv kvartali viimasel päeval ja kvartalis tasutud tööjõumaksud. Kuna töötajate arv suuremates firmades muutub, siis ongi tegu arvestuslike keskmiste palkadega, mis ei pruugi olla vastavuses ettevõtete enda palgaandmetega.
Lõpuks reastasime poolsada parimat palgamaksjat.
Erakordsed numbrid
Nagu tabelist selgub on mitmes ettevõttes mõnel kuul makstud erakordselt kõrgeid palkasid, mis aasta keskmist oluliselt kergitavad. Sel juhul võib tegu olla näiteks preemiate või tulemustasude väljamaksmisega. Jätsime sellised “anomaaliad” aga siiski tabelisse ja arvestasime neid keskmise arvutamisel, sest töötasu on töötasu ja kuidas see aasta peale jaotub, töötaja jaoks suurt rolli ju ei mängi.
