Investeerimisega alustamiseks ei ole kunagi kunagi liiga hilja. Siiski tekib alustajal ilmselt mitmeid küsimusi – näiteks millest peaks alustama või kust leida investeerimise kohta kõige paremat infot.

Investor, rahatarkuse treener ja Mainori külalisõppejõud Jekaterina Tint jagab nõuanded, millele võiks mõelda iga algaja investeerija. 

Vaata üle enda rahaline seis

Kui sul tekib investeerimise vastu huvi ja tahaksid sellega alustada, siis tuleb kõigepealt vaadata üle enda finantsseis, et saada aru, kas oled investeerimisega kaasnevate riskide võtmiseks valmis.

“Investeerimisega alustamise eeldusteks on see, et inimesel ei ole kõrge intressimääraga laene – ei ole mõtet alustada siis, kui maksad võõra raha kasutamise eest intressi üle 7% aastas,” sõnas investor, rahatarkuse treener ja Mainori külalisõppejõud Jekaterina Tint.

Ta lisas, et samuti peaks tulevasel investeerijal olema kogutud umbes 6 kuu kulude suuruses säästupuhver, mida tasub hoida riskivabalt ettenägematute asjaolude tarbeks.  

Kui selline rahaline puhver puudub, võib investori riskitaluvus olla väike või tekkida olukord, kus investeeringuid tuleb ebasobival hetkel maha müüa, et leida raha mõne ootamatult tekkinud vältimatu väljamineku jaoks.

Julgus võtta riski

Investeerimisega alustamise üheks eelduseks on baasteadmised investeerimisest, julgus võtta mõningat riski (sellega aitab muuhulgas ka säästupuhver) ja distsipliin, et valitud rajal püsida ja investeeringu tootlus ära oodata. 

Investeerimist tasub aga eristada spekuleerimisest. “Kui spekuleerimisel paigutatakse raha lühiajaliselt ja eesmärgiga ostetu varsti kallimalt maha müüa, siis investeerimine eeldab üldjuhul kolme või rohkema aasta horisonti,” selgitas Tint.  

Enne investeeringute soetamist tasub enda jaoks kindlaks teha, kui pikaks ajaks plaanid raha paigutada ja kui suurt riski oled nõus sellega võtma ehk siis kui suur langus on sinu jaoks talutav või kas oled valmis raha kaotama. 

Korralik eeltöö

Enne investeerimisega alustamist tuleb saada ülevaade investeerimise võimalustest. Hea teadmiste vundamendi saab tuntud Eesti investorite raamatutest. Tint tõi välja näiteks Kristi Saare teose “Kuidas alustada investeerimisega”, Jaak Roosaare “Rikkaks saamise õpiku” ja Taavi Pertmani “Alustava investori käsiraamatu”.

“Spetsiifilisemat informatsiooni saab leida ka alustajatele mõeldud koolitustelt ja investorite blogidest,” märkis Tint. Enne koolituse valimist tuleks aga kindlasti koolitaja või autori tausta kontrollida.

Kas aktsia või võlakiri?

Tuntuimad investeerimise instrumendid on ilmselt aktsia ja võlakiri. Läbi aktsia saab väikese osa ettevõtte omanikuks. “Aktsiainvestor saab teenida kasumit kas dividendide näol, kui ettevõte kasumit omanikega jagab, või hiljem aktsia kallimalt maha müües, tingimusel, et ettevõttel on hästi läinud ehk müügitulud ja kasum on kasvanud,” selgitas Tint.  

Kui ettevõte kiiresti kasvab, võib investeeringu väärtus mitmekordistuda. Kui ettevõtte tulemused aga halvenevad, võib langeda ka investeeringu väärtus. Ettevõtted, kes regulaarselt dividendid välja maksavad ja kelle tulemused on stabiilsed (kes on näiteks oma sektoris turuliidrid), on üldjuhul võrreldes kasvuettevõtetega väiksema riskiga. “Seepärast tasub kindlasti ettevõtte tulemustel ja arengul silm peal hoida,” soovitas Tint.  

Võlakiri on sisuliselt investori antav laen, mis investorile lunastuspäeval tagastatakse. Võlakirja kupongimäär näitab, kui suurt intressi võlakirja nominaalist investoritele teatud regulaarsusega välja makstakse: kord kuus, kvartalis või aastas. See sõltub konkreetsest võlakirjast. Mida riskantsem on ettevõte, seda suurem võib olla intressimäär. Riigivõlakirjade tootlused on aga hetkel pea olematud. 

Tint nentis, et kui aktsionäril sõltub kasum ettevõtte kasvust ja otsusest ettevõtte kasumit omanikega jagada, siis võlakirja intresse maksab ettevõte enne kasumit välja. Seega, kui võrrelda sama ettevõtte võlakirja ja aktsiat, on aktsia võlakirjast riskantsem ja potentsiaalselt tootlikum investeering. See sobib aktiivselt oma raha kasvatamisega tegeleva investorile, kes on nõus võtma ka suuremaid riske. 

Ettevõtte võlakirjad sobivad investorile, kelle jaoks on oluline stabiilne rahavoog. Võlakirju saab kasutada ka aktsiatele lisaks, et riske vähendada. Tasub arvestada, et börsilt võlakirju ostes ei pruugi investori tootlus võrduda võlakirja kupongimääraga: kui investor ostab 100 eurose ja 6% kupongimääraga võlakirja börsilt 104 euro eest, tuleb investori tootlus 6%-st väiksem. 

Hajuta raha eri ettevõtete vahel

Investeerides üksikutesse väärtpaberitesse tasub hajutada raha eri ettevõtete vahel, et tulemus ei sõltuks vaid ühest või mõnest ettevõttest. “Kui ei ole aega või soovi üksikuid ettevõtteid analüüsida ja valida, saab vaadata indeksfondide poole,” tõi Tint välja. Need nimelt võimaldavad investeeringut kohe hajutada ja saada keskmist tootlust. 

Enne igat investeeringu tegemist tasub enda jaoks selgeks teha kolm küsimust:

• millesse ma investeerin ja millega ettevõtte tegeleb;
• mis on võimalikud riskid (kui palju on näiteks olnud kriiside ajal langus);
• mis on võimalik tootlus – kui palju on olnud minevikus pikaajaline tootlus.