24. veebruaril möödub aasta päevast, mil Putin alustas sõda Ukraina vastu. See on avaldanud suurt mõju energia- ja toiduturgudele ning väga paljude ettevõtete tegevusele. Teiste seas ka Ukraina naaberriigis Moldovas äri ajavale kodumaisele fintech’ile IuteCredit. Firma tegevjuht Tarmo Sild räägib, kuidas on idanaabri agressioon nende äri mõjutanud.
“Eelmise aasta kevadel oli meie Moldova panga peakontori ees üks Ukraina põgenike vastuvõtukeskustest. Majast tänavale astudes olid seal järjest rivis rohelised telgid, kus jagati põgenikele midagi,” meenutab Sild esimest kokkupuudet Ukraina sõja tagajärgedega.
IuteCrediti tegevust mõjutab ka see, et Moldova pealinnas tuleb ette ajutisi elektrikatkestusi. “Selle põhjuseks on mõni Moldovast üle lendav rakett, mis tabab alajaama.”
Energia ostmine autokraatidelt viib sõjani
Siiski on rakettide ja põgeniketulva kõrval tema sõnul kõige suuremaks mõjutajaks olnud kõikides riikides, kus IuteCredit tegutseb, energiahinnad ja hindade kasv üleüldiselt. “Kõrgem elektri hind on negatiivne – ma ei saa öelda, et see oleks midagi toredat. Kuid minu arvates on see kaasa toonud ka positiivse muutuse. See on see, et me peame inimestena aru saama, et energia ostmine autokraatidelt on alguses odav, aga hiljem viib sõjani,” sõnab ta otsekoheselt.
Parim viis Silla sõnul sõda vältida on osta energia ja toorainelised baasvajadused nendest ühiskondadest, mis toetavad sarnaseid väärtusi. “Me maksame praegu selle eest, moldovlased maksavad selle eest, albaanlased ka kõik maksavad selle eest. See rohkem maksmine on ühtepidi halb. See ei ole ka meie ärile hea, kui klientide igakuisest sissetulekust, näiteks sellest samast viiesajast eurost, mis meie riikides on küllaltki tavaline palganumber, tuleb seitsmekümne euro asemel maksta sada või sada kakskümmend eurot energia eest,” tõi Sild lihtsa näite.
Julgeolekurisk ei kao ka sõja lõppedes
Samas tunnustab Sild nii IuteCreditit kui ka kõiki nende kliente, sest probleemiga on suudetud hästi toime tulla. Seega jääb tema sõnul ses küsimuses alles vaid julgeolekupoliitiline risk. Ta viitab Eesti kaitseväe juhataja kindralleitnant Martin Heremi hiljutisele intervjuule. “Intervjuud lugedes ütleksin mina seda oma sõnadega tõlgendades, et isegi kui Ukraina võidab sõja, ja ma tõesti usun ja tahan, et Ukraina võidaks selle sõja, siis oht Eestile sellega ei lakka. Kui me nüüd vaatame korraks kaarti, siis Eesti on otseselt Venemaa naaber. Moldova ründamiseks peab Venemaa kõigepealt vallutama piisava tüki Ukrainast, mis ei õnnestu.”
Pikas perspektiivis positiivsed muutused
Kõige tuntavam on igaühe jaoks olnud energiahindade tõus. Üks, mis on Silla arvates kindel, on see, et energiatarne vanal viisil ei taastu. Ta peab siin silmas, et energiapakkujaid ja pakkumist on vähem või asendatakse muu pakkumisega – see on tegelikult juba toimunud. Aga kuna ka taastuvenergia pakkujaid on veel vähe, siis avaldab see omakorda survet hindadele, surudes neid kõrgemale.
“Teine külg on see, et milline on meie energiatarbimine, tarbimisharjumused, keskkonnasäästlikkus, kui palju me kütame, kui palju me jahutame, kui palju me sõidame, millega sõidame,” loetleb ta ja lisab, et kõrgem hind on ajaloos tagasi vaadates alati toonud pikas perspektiivis tarbijaharjumustes kaasa positiivsed muutused.
“Ma arvan, et see kiirendab ka digitaliseerimist. Me oleme arvestanud, et ühe nii-öelda tavalise paberlaenu puhul, kus klient peab kohale tulema ja pabereid määrima, on tema teekond keskmiselt vähemalt viis kilomeetrit.” See tähendab, et auto või ühistranspordiga tuleb sõita kontorisse, tuleb väljuda oma tavapärasest elurütmist, et see laen n-ö ära teha. Sild arutleb, et kui sellele viiele kilomeetrile lisada ajaline, rahaline ja CO2 kadu, siis MyIute äpis taotletud ja allkirjastatud laenude sääst aastas on üle 1,5 miljoni sõidukilomeetri, üle 50 000 inimtunni ja üle 150 tonni CO2.
Sõja lõpp oleneb Ukraina tugevusest ja Venemaa nõrkusest
Küsimusele, millal sõda Ukrainas võiks lõppeda, vastas Sild, et tegemist on geopoliitilise konfliktiga, kus tema ennustusi jagada ei oska. “Inimesena ma loodan, et Ukraina võidab sel aastal. Aga ma ei tea. Kui vaadata ajalugu, siis tundub, et selle sõja lõpp sõltub kahest asjaolust. Esiteks, kui kiiresti ja kui tugevaks muutub Ukraina. Ja teiseks sellest, kui kiiresti ja kui nõrgaks muutub Venemaa sisemiselt.”
Mõlemast mõttest võib Silla sõnul arendada igasuguseid teooriaid. “Kuid üldiselt ajalooõpikute järgi sellise mastaabiga ja sellise ohvrite hulga ning ulatusega sõdade kestust ei mõõdeta kahjuks kuudes,” tõdeb ta.
IuteCredit näeb oma tegevust ka Ukrainas
Kuna Ukraina on Euroopa Liidu kandidaatriigi staatuses, siis tähendab see seda, et riik on avatud erinevatele eurotoetustele. Paljud spetsialistid on öelnud, et sõja lõppedes tähendab see nn rahakraanide avanemist ja meeletut huvi ning tungi Ukrainasse minna, et saada osa riigi ülesehitamisest.
Sild tunnistas, et ka Iute grupp näeb tulevikus end Ukrainas tegutsemas. Üldise tormijooksu osas on ta praegu aga tagasihoidlik. Pigem on tema sõnul küsimus selles, millal sõda lõpeb.
“Kas me räägime neljakümne miljoni elanikuga riigist või me räägime hävitatud, maatasa tehtud riigist, kus puudub elementaarne infrastruktuur? Seda on raske hinnata. Loodan, et neil läheb hästi, ja ma loodan, et tuleb tormijooks.”
