Finantsettevõtet luues tuleb alati arvestada riskiga, et mingi osa laenudest lähevad hapuks. IuteCrediti riskijuht Tarvo Rahumägi räägib, kui suure halva laenu protsendiga tuleb arvestada ja kuidas ikkagi võlglaselt raha kätte saada.

“Krediit tähendab põhimõtteliselt usaldust. Kaupa või raha üle andes sa usaldad klienti, et saad selle tagasi kokkulepitud tingimustel. Aga paraku käib asja juurde, et alati ei saa seda raha kohe tagasi,” selgitas Rahumägi põhimõtet, kuidas üks finantsettevõte toimib.

See, kuidas usaldus kliendi vastu tekib, ongi krediidiriski küsimus. Tuleb teada, kas tahad usalduse võitmiseks aega ja annad kõigepealt teatud tingimustel laenu või kaupa. Kui asi toimib, siis kasvab ka usaldus ning on võimalik kliendile anda järjest enam laenu. 

Teinekord aga juhtub, et asi läheb käest ära ja inimene avastab end hoopis võlgnike hulgast ning krediidiandjal tuleb tegelema hakata järjekordse hapu laenuga. 

Üksik hapu laen muret ei tee

Rahumägi kinnitusel on Iute klientide maksekäitumine koroonakriisist väga hästi taastunud ja laenuportfell tugev ning üksikisik ei kujuta oma muredega, et kas ta nüüd saab laenu tagasi makstud või ei, neile iseenesest suurt ohtu. “Kui lihtsalt sellised üldised põhimõtted ja üldine mudel toimivad, siis on see paraku juba ärimudelisse sisse kirjutatud, et mingi osa klientidest jätab tähtajaks maksmata, mistõttu jääb mingi osa rahast laekumata,” tõdes Rahumägi.

See ei tähenda aga, et üksiku hapu laenuga ei tegeleta. “Ütleme umbes kaks kolmandikku laenudest laekub õigel ajal ehk päevagi hilinemata. Vähemalt nendes riikides kus meie toimetame, on see ka natukene kultuuriline osa.”

Nendega, kes ei maksa õigel ajal osamakseid tagasi, tuleb tegeleda ja pisut tagant utsitada. Tänu utsitamisele laekub kuni 30-päevase viivitusega kokku umbes 90 protsenti tagasimaksetest. 

“Sealt jääb kümme protsenti neid kliente, kes ei suuda või ei taha õigeaegselt laenu tagasi maksta. Kui raha 30 päevaga meile ei laeku, siis näitab see, et on juba suuremaid muresid. Kui aga juba kaks osamakset jääb laekumata, siis see näitab, et asi on väga probleemne,” selgitas Rahumägi.

Hapude laenude taga on igasugust kaadrit

Võlgnike hulgas on näiteks neid, kes ei maksa algusest peale midagi ja on pahatahtlikud. Teine seltskond võlgnikke on need, kes ei suuda oma asju ära majandada ja lähevad omadega ummikusse või üritasid nad oma mingisuguseid teisi probleeme lahendada laenuandja rahaga. “Ja siis on need, kes ei osanud sellist asjade käiku ette näha ja lihtsalt midagi juhtus, mis selle tingis. Näiteks kaotas inimene töö,” loetles Rahumägi.  

Nende puhul on igaühel oma lugu ja nad käituvad nurka surutuna erinevalt. “On ka neid, kes süüdistavad laenuettevõtteid, et miks te mulle üldse laenu andsite, teine süüdistab riiki või seaduseid. Aga mõned saavad ka aru, et probleem on ikkagi nende enda tekitatud, mitte kellegi teise.” 

IuteCrediti meeskond üritab siiski vältida lepingu ülesütlemist ja seda üritatakse ka hädas kliendile selgitada. Pakutakse erinevaid lahendusi nagu näiteks igakuist laenumakse vähendamist ja tagasimakse perioodi pikendamist. Seal jagunevad inimesed kaheks. On need, kes on pakutuga nõus (kuid teinekord läheb asi ikkagi uuesti hapuks) ja need, kes ei ole sellise lahendusega nõus. 

Tahaks lihtsalt raha tagasi saada

“Kui aga kätte on jõudnud see hetk, et me nõuamegi juba kogu võlga koos viiviste ja lisatasudega sisse, siis ka seal oleme tegelikult valmis minema kokkuleppele, sest saame ju aru, et inimesel ei ole võimalik seda raha kohe korraga välja käia.”

Nii sõlmitakse võlgnikuga uus kokkulepe võla tasumiseks ja juhul kui inimene on nõus korraga ära maksma suurema osa võlast, siis on laenuandja nõus kustutama mingi osa kõrvalnõuetest. “Anname siis nö allahindlust,” lisas Rahumägi. 

Seda tehakse tema sõnul seepärast, et hapu laenu korral on oluline lihtsalt enamus oma rahast kätte saada, sest sellel on ajaline väärtus. “Raha väärtus ju ajas kahaneb ja mida rutem me midagigi tagasi saame, seda parem. Me ei hakka igat senti lõpuni pressima ja punnima. Vastupidi, me tahame hoopis võimalikult ruttu saada oma raha tagasi ja sellest siis kasvõi põhiosa, sest selle raha saab uuesti tööle panna.”

Müü võlg maha

Samas on jälle teisigi võimalusi, mida IuteCredit mõnes riigis kasutab. Näiteks müüvad nad võlaportfelli ühel hetkel lihtsalt võlgadega tegelevale ettevõttele maha. “Sealt saad küll kõvasti allahinnatuna, aga vähemalt mingi osa oma summast tagasi. Siis on võlgnik juba selle ettevõtte mure ja nemad tegelevad temaga edasi,” sõnas Rahumägi.

Põhjus, miks need ettevõtted üldse on nõus teiste võlgadega edasi tegelema on see, et eraisik ei kao üldiselt ära ja mingil hetkel on temaga võimalik kokkuleppele jõuda. Kui aga kokkulepet ei sünni, siis saab võla kohtu kaudu sisse nõuda. 

“Võime seda muidugi ka ise teha ja mõnedel juhtudel teemegi. Aga samas oleme teinekord ka selle võlaportfelli mõistliku pakkumise eest maha müünud,” märkis Rahumägi.