Kuidas õpetada lapsele, et ta võiks virtuaalse tibukostüümi asemel endale hoopis arvutimängu tootja aktsiaid osta?

Lapsed tahavad teinekord ikka arvutimängudele raha kulutada. Lisaks tasuks neile õpetada, kuidas raha hoopis enda kasuks teenima panna.Foto: Shutterstock

Lastele taskuraha andes mõtleme ikka, kuidas tagada, et nad raha targalt kulutaksid. Või mis veelgi parem, seda koguks või lausa investeeriks, et kommi ja tühise tilu-lilu asemel endale hiljem hoopis midagi ägedamat osta. Investor Riin Tuttelberg annab nõu, kuidas lastele rahatarkust õpetada. 

“Lastele rahatarkuse õpetamine on väga oluline, sest raha teemadega puutume me igapäevaselt kõik kokku, ka lapsed,” rääkis investor ja laste rahatarkuse raamatu “Tom õpib rahamängu” autor Tuttelberg.

Lastel kujunevad esimesed rahaharjumused välja juba väga noores eas täiskasvanuid kõrvalt jälgides. Nad taipavad väga kiiresti, kas sa suhtud rahasse negatiivselt või positiivselt ning kujundavad ka oma nägemuse selle järgi. „Lapsevanem peaks väga tähelepanelikult jälgima, millised hoiakud tal raha suhtes endal on,“ lisas Tuttelberg. 

“Rahatark laps on õnnelik laps, kes tegeleb asjadega, mis talle meeldib. Ta ei muretse tulevikus oma rahaasjade pärast, vaid peab oma lemmikametit ja tunneb elust rõõmu,” selgitas Tuttelberg. Ta lisas, et rahatarkusega koos tuleb ka enesekindlus ja ettevõtlikkus. 

Kuna laste teadmised ja väärtused raha kohta saavad alguse kodust siis on need perekonniti väga erinevad. “Üldjuhul lastel, kes on „Tom õpib rahamängu“ raamatut lugenud, on juba väga head baasteadmised, mis vajaksid igapäevast kinnistamist. Samuti on lastel rahateadmised paremad nendes koolides, kus peetakse rahatarkust oluliseks õppekava osaks.”

Rahatarkus on õnneliku elu komponent

Tuttelbergi jaoks on rahatarkus midagi palju enamat kui oskused ja teadmised raha kohta. “Pean rahatarkust üheks õnneliku elu komponendiks. See peegeldab positiivset ellusuhtumist ning paneb ise oma elu eest vastutama.”

Just seetõttu õpetabki ta ka oma lastele rahatarkust, et nad oleksid tulevikus õnnelikud ja edukad täiskasvanud. 

Selleks et lapsed saaksid rahatarkust õppida, tuleb peale raamatutarkuse ka päris rahaga lasta toimetada. „Meie kodus hakkasid lapsed saama kooli minnes iganädalast taskuraha vastavalt klassi numbrile. Näiteks viienda klassi õpilane saab viis eurot nädalas. Taskuraha ei ole seotud mingite ülesannetega ja seda saavad nad eelkõige õppe-eesmärgil. Lisaks on neil võimalik kodus raha teenida muru niites, puid ladudes, neid tuppa tuues, vanaisal abis kive korjates. Kodutööde eest ega hinnete eest meie peres raha ei maksta“. 

Lapsed majandavad oma taskurahaga ise

Tuttelbergi lapsed teavad, et raha on vahend unistuste täitmiseks ning see aitab ka tahtmisi ja vajadusi rahuldada. “Nad majandavad oma taskurahaga ise ning teevad ka vigu, see käib õppimise juurde.” 

Need õppetunnid, mis tulevad oma teenitud või taskurahaga on Tuttelbergi sõnul olnud ikka kuldaväärt. “Näiteks ostis poeg endale 15 eurose mänguasja, mida ta juba järgmisel päeval kahetses. Nüüd mõtleb ta väga hoolikalt alati, kas tal ikka on seda asja vaja, mida soovib,” tõi ta ühe näite. 

Samas on olnud oste, millega ollakse väga rahul ja koguni väga uhked. “Oma kaheaastasele väikevennale kinkis ta 20 eurot enda kogutud raha, et too saaks selle kasvama panna,” meenutas Tuttelberg.

Nii lapse kui täiskasvanu rahakott vajab tasakaalu ja liiga äärmusesse ei tasu oma rahaga kalduda. Kindlasti tuleks lubada endale õnneraasukesi pisikese šokolaadi näol, aidata abivajajaid ning samas liikuda oma suuremate unistuste poole. 

„Näiteks lastele õpetame saadud raha jaotama esialgu kolme ja hiljem juba nelja rahakassa vahel,“ räägib Tuttelberg. Nendeks soovitab ta „kulutan“, „annetan“, „säästan“ kassat ja kui esimese kolmega süsteem selge, siis juurde ka „investeerin“ kassa. 

Esialgu võiksid kassad olla reaalsed purgid, hiljem võib kasutada nimelisi ümbrikuid või erinevaid pangakontosid. Saadud raha soovitab Tuttelberg jagada kolme/nelja kassa vahel vastavalt lapse soovile, aga igasse kassasse võiks alati midagi panna. 

Kuidas siis aga teha lapsele selgeks, et arvutimängus endale mõne eelise ostmise asemel võiks seda raha hoopis targemini kulutada? Siinkohal ongi Tuttelbergi sõnul hea lapsele selgitada, et kui tal on arvutimängu aktsia, on ta ettevõtte omanik. “Kui teised arvutimängus midagi ostavad, siis alati väike osa teiste mängijate kulutatud rahast kuulub nüüd ettevõtte omanikuna talle.”

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Kolm korda nädalas

Telli Geeniuse kõige hinnalisemad lood oma postkasti

Saadame sulle e-postiga kaks korda nädalas investeerimisportaali Rikas Geenius olulisemad uudised ja analüüsid.