IuteCrediti blogi

Kui vana on maailma esimene võlakiri, kus loodi börs ja millal jõudsid väärtpaberid Eestisse?

Läbi ajaloo on riigid, ettevõtted ja eraisikud kasutanud oluliste rahastusprotsesside jaoks väärtpabereid, neist levinumad on aktsiad ning võlakirjad. Investorite jaoks on need üks parimaid viise oma kapitali suurendamiseks.

Kuidas, millal ja kus sai väärtpaberite kasutamine aga alguse Eestis ja ka mujal maailmas? Ning kus on praegu üks esimestest Eestis välja antud võlakirjadest?  

Esimene võlakiri leiti Mesopotaamiast

Maailma esimene registreeritud võlakiri pärineb aastast 2400 eKr – see oli nimelt kivi, mis avastati Nippuris, Mesopotaamias ehk praeguses Iraagis. Konkreetne võlakiri garanteeris käsundiandja poolt vilja eest maksmise ja tagasimakse, kui printsipaal selle eest ei tasunud. Kuna tollal raha kui sellist veel ei eksisteerinud, oli valuutaks mais. 

Euroopas hakkasid 13. sajandi keskel väärtpaberitega esimestena kauplema Veneetsia pankurid. Sajand hiljem alustasid valitsuse väärtpaberitega kauplemist ka teised Itaalia piirkonnad nagu Pisa, Verona, Genova ja Firenze. See oli võimalik seetõttu, et need olid iseseisvad linnriigid, mida valitses mõjukate kodanike nõukogu. 

Maailma esimene börs loodi Hollandis

Hollandi Kuningriik sai aga esimeseks, kes finantseeris võlakohustusi, kui võttis 1517. aastal kasutusele Amsterdami linna emiteeritud võlakirjad. Keskmine intressimäär kõikus sel ajal umbes 20% ringis. 

Maailma vanimaks endiselt toimivaks börsiks peetakse 1602. aastal asutatud Amsterdami börsi. Sellega samal aastal loodud Hollandi Ida-India Kompanii on esimene ettevõte, mis lubas avalikkusel oma ärisse investeerida. 

Võlakirjad sõdade rahastamiseks

Esimese riikliku emiteeritud võlakirja andis välja Inglismaa Pank 1694. aastal, et koguda raha Prantsusmaa-vastase sõja rahastamiseks. Kuningas William III tutvustas Inglismaa keskpangale ja valitsusele võlakirju, kopeerides emiteerimise lähenemisviisi Hollandilt.

Hiljem hakkasid ka mitmed Euroopa riigid järgima suundumust ja emiteerima sõdade ja muude valitsuse kulutuste rahastamiseks igavikulisi ehk tähtajatuid võlakirju. Nende kasutamine lõpetati 20. sajandil ja praegu emiteerivad valitsused vaid piiratud tähtajaga võlakirju. 

USA valitsus hakkas raha kogumiseks emiteerima võlakirju Ameerika iseseisvussõja (1775–1783) ajal. Neid nimetati tollal laenutunnistusteks. Võlakirjade kogumaht oli 27 miljonit dollarit ja ka nendega rahastati sõda.

Väärtpaberid Eestis

Eestisse jõudsid väärtpaberid sajandeid hiljem. 1920. aastal loodi Eesti väärtpaberituru eelkäija Tallinna fondibörs, mis tegutses kuni 1941. aastani, mil Nõukogude Liit Eesti okupeeris. Väärtpaberite valuutaks oli sel ajal Suurbritannia naelsterling. 

Pärast Eesti taasiseseisvumist (1991) taaskäivitati Eestis väärtpaberiturg ning kolm aastat hiljem loodi Eesti Väärtpaberikeskus, mille ülesandeks sai hallata Eesti väärtpaberite keskregistrit, kus on registreeritud kõikide investorite väärtpaberikontod

Eesti esimesed võlakirjad on siiani säilinud

Vaatamata okupatsioonile ja sõdadele on Eesti esimesed väärtpaberid säilinud ning üks neist, 1927. aastal välja antud võlakiri, mis pidi kehtima 40 aastat, ripub praegu klaasituna IuteCrediti büroos seinal.

Miks ja kuidas võlakiri alles hoiti, IuteCrediti juht Tarmo Sild ei tea. Just temale kuulub kõnealune väärtpaber ning soetatud sai see umbes aasta eest ühelt oksjonilt.

Silla sõnul on teada, et võlakirjalt lõigati selle kehtivusajal kuponge välja ning kaks korda aastas tasuti omanikule intressimakse. “See kõik jäi aga sõjategevuse tõttu pooleli ning viimane kupong võeti mainitud võlakirjast enne esimest jaanuari 1941. aastal,” märkis ta.

1941. aastaga võrreldes on asjad muidugi palju muutunud: valuutaks on euro ning lisaks annavad  Eesti ettevõtted juba välja ka enda võlakirjasid. Suur ja oluline muutus on seegi, et börs, sealhulgas ka võlakirjad, on kolinud internetti ja tehinguid saab teha otse mobiiltelefoniga. 

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Telli head ideed raha kasvatamiseks oma postkasti

Saadame sulle e-postiga kolm korda nädalas investeerimisportaali Rikas Geenius olulisemad uudised ja analüüsid.