Laste rahatarkus on teema, millest räägitakse sama palju kui täiskasvanute rahatarkusest. Õpetussõnu jagavad eksperdid ja lastele on kirjutatud lausa eraldi raamatuid. Seda, kui rahatargad meie lapsed tegelikult on, selgitab rahandusministeeriumi rahatarkuse koordinaator Liisi Kirch.
“Vastavalt PISA 2018. aasta uuringule finantskirjaoskuse kohta on Eesti lapsed rahatarkuse tasemelt maailma tipus – osalenud riikide seas esimesed,” sõnab Kirch. Paraku viitab tema kinnitusel nii see raport kui finantskirjaoskust üldisemalt käsitlevad raportid, et kogu maailmas on rahatarkuse tase ikka veel liiga madal. “Eesti näitel pole kolmandikul täiskasvanutest baasteadmisi, nagu selgub 2019. aastal läbi viidud Eesti täiskasvanud elanike finantskirjaoskuse uuringust.”
Et olukorda parandada, on rahandusministeeriumi juhitud rahatarkuse strateegia tegevused ühes paljude heade partneritega väga paljus seotud hetkel noorte ja haridussüsteemiga sihiga teha rahatarkus kõigile kättesaadavaks. Kirch selgitab, et oluline on siinkohal, et rahatarkust õpetatakse piisavas mahus ja süsteemselt igas koolis, mitte ainult eliitkoolis, ning ka rahatarkuse õpetajatel oleks võimalusi end täiendada ja seeläbi nii enda kui oma õpilaste taset tõsta.
Kuidas rääkida lapsega rahast?
Millised on peamised nipid, mida peaksid järgima kõik lapsed ja ka täiskasvanud, et oma rahaga hästi majandada ja ka säästa ning investeerida? Esmalt tuleb Kirchi sõnul aru saada, mis on igaühe isiklik “miks”. “Kas ta soovib olla rahatargem, sest sellest on popp teiste hulgas rääkida, või tahab ta kindlustada oma tulevikku ning tunda end turvaliselt. Põhjused ei saa olla kõigil samad, kuid läbi mõeldes, miks just minu jaoks on rahaga mõistlik majandamine oluline, loob see baasi, et ka raskematel momentidel suudan siiski paremaid otsuseid teha.”
Seejärel tuleks aru saada, kust raha tuleb ja kuhu see kaob, ning kui see pilt pole nii ilus, kui olla võiks, siis mida peaks ette võtma, et asja parandada. “Näiteks kui kulutused mõnele kulugrupile on liiga kõrged, tuleks vaadata üle oma igapäevaharjumused, või kui on näha, et rohkem säästa pole võimalik, mõelda sissetulekute kasvatamise peale,” õpetab ta.
Järgmisena tasuks hoida eraldi nn mustadeks päevadeks mõeldud raha, mida võiks täiskasvanutel olla vähemalt kolme kuu kulutuste jagu. “Nii on kindel, et saad igas olukorras hakkama. Laste vajadused katavad nende vanemad, sestap oleks hea neile sellise rahapuhvri olemasolu selgitada ning tekitada ka nendes harjumus igakuiselt natuke kõrvale panna.”
Sealt edasi tuleks juba tulevikku kindlustama hakata ehk investeerida järjepidevalt iga kuu, isegi kui see summa on väike. “Harjumused, mis noores eas kaasa saadud, loovad meie tuleviku.”
Puudub süsteemne õpe
Kuidas on lood Eesti koolides jagatava rahatarkusega? Kas seda õpetatakse lastele piisavalt või on see ülesanne seni ikkagi rohkem lapsevanemate õlul? “See on küsimus, millele ma kogu hingest sooviksin vastata jah! Tööd rahatarkuse koolidesse saamise nimel on tehtud tohutult, paraku ei ole me veel sealmaal, et süsteemne õpe lasteaiast ülikoolini oleks igale lapsele tagatud,” tunnistab ta.
2020. aastal läbiviidud uuringu “Finantskirjaoskuse kujundamise võimalused üldharidus- ja kutsekoolides” põhjal on Kirchi hinnangul hästi välja toodud, et rahatarkuse teema sõltub paljuski õpetaja isiklikust julgusest ja huvist teemat käsitleda. “Kohustusliku osana õppekavades on teemat ikka veel liiga pinnapealselt ja vähe. Ideaalne oleks, kui koolis igas vanuseastmes räägitakse eakohaselt rahatarkusest ning seotakse seda muude õpitulemustega näiteks matemaatikas, käsitöös või keeleõppes.”
Oma töö on siin teha ka vanematel, kes peaksid olema heade rahaharjumustega eeskujuks. “Lapsed ju kopeerivad kõike, mida nad näevad meid ees tegevat, isegi kui meie sõnad risti vastupidi käivad. See on ka põhjuseks, miks iga lapsevanem võiks olla motiveeritud ka omaenda rahatarkuse taset edasi arendama,” julgustab Kirch lapsevanemaid mõtlema oma finantsotsuste üle.
Siiski lisab ta, et olukord koolides on paranemas. “Koolis kasutatav materjal on süstematiseeritud ja olemas, valmimas on eakohased õpiväljundid igale vanuseastmele ning haridusministeerium on kinnitanud, et need jõuavad järgmise suure õppekava muudatuste lainega ka õppekavadesse nii, et need saavad kohustuslikuks igale koolile.”
Sel eesmärgil käivad õpetajate toetamiseks koos rahatarkuse mentorklubid. “Need on ellu kutsutud koostöös maakondlike arenduskeskuste ja rahandusministeeriumiga, mis just hiljuti said pärjatud ka “Aasta Investeerimisteo” tiitliga,” lisab Kirch.
