Investeerimine ja rahatarkus on popid teemad igas seltskonnas. Kuidas aga paigutada oma rahanatukest mõistlikult niigi keerulisel ajal, kui energiahinnad ja inflatsioon kipuvad rahakotti auku tekitama. Investeerimise minisarjas jagavad oma teadmisi rahatarkuse spetsialistid. Sarja viiendas ja ühtlasi viimases osas annab nõu Eesti Panga ökonomist Taavi Raudsaar.

Eesti Panga ökonomist Taavi Raudsaar ei anna keskpanga töötajana konkreetset investeerimisnõu, kuid loodab, et allolev kommentaar on abiks laiema pildi mõttes. 

“Just keerulised majandusolud toovad esile selle, kui oluline on säästa ja teatavat toimetulekutagavara omada,” sõnab Raudsaar. 

Ta lisab, et pärast 2008.–2010. aastal kestnud kriisi on Eesti inimesed säästmist rohkem tähtsustama hakanud ja ka nende säästmisvõime on tublisti kasvanud. See on kajastunud näiteks hoiuste kiires kasvus. 

“Möödunud kümnendi teises pooles muutus ka investeerimine järjest populaarsemaks, mis kajastus nii aktiivsel börsil, kinnisvaraturul kui ka alternatiivsete investeerimisvõimaluste kasutamises.”

Koroonaaegne sundsäästmine kadus hinnakasvuga

Enne koroonakriisi säästsid ja investeerisid Eesti inimesed Raudsaare kinnitusel ligi ühe kümnendiku oma sissetulekutest. Koroonakriisi ajal lisandus sellele sundsäästmine, kuna mitmeid teenuseid ei olnud võimalik kasutada, samuti säästsid inimesed väga ebakindlate aegade tõttu ettevaatusmotiivist lähtuvalt rohkem. 

“Möödunud aasta kohta pole veel lõplikke andmeid, kuid tõenäoliselt säästsid ja investeerisid inimesed oma sissetulekust mõnevõrra väiksema osa kui enne koroonakriisi. Esiteks suurendas kiire hinnakasv sundkulutusi ja teiseks tõttas osa inimesi koroonakriisi ajal kogutut ja teisest pensionisambast välja võetud raha kasutama.”

Sellest aastast ootab Eesti Pank Raudsaare sõnul, et kiire hinnakasv taltub mõnevõrra, aga jääb siiski veel üsna kiireks. “Samas peaks jätkuma ka üsna jõuline palgakasv, nii et aasta teises pooles võiksime näha olukorda, kus palga aastakasv ületab taas hinnakasvu ning inimeste ostujõud ja säästmisvõime hakkab taas kasvama. Ostujõud peaks tagasi 2021. aasta tasemele jõudma 2025. aastaks,” prognoosib Raudsaar.

Säästetava summa suurus ei ole oluline

“Säästmist ja investeerimist tasub alustada ja jätkata ükskõik kui väikese summaga, et keerulisteks aegadeks tagavara luua või lisaraha teenida.” 

Ta lisab, et säästmist toetab ka tasapisi kasvama hakanud tähtajaliste hoiuste intressimäärad – mitu panka pakuvad tähtajaliste hoiuste eest mõni aasta tagasi tavaks olnud 0–1% asemel 2–3%. “Samuti on võimalik mitme panga/maakleri vahendusel investeerida teenustasudeta mõningatele väärtpaberiturgudele.”