Investeerimisest huvitatud uurivad ikka, kuhu ja kui palju tasub investeerida. Aktsiate kõrval on üks võimalus osta võlakirju. IuteCrediti finantsjuht Kristel Kurvits ja finantskontroller Merly Mogilevtsev aitavad leida vastused võlakirjadega seotud küsimustele.  

Mis on võlakiri? 

Võlakirjad on pangalaenuga sarnast funktsiooni täitvad instrumendid: võlakirju pakkuv ettevõte ei küsi laenu pangast, vaid müüb oma usalduskrediiti investoritele. See tähendab, et võlakirju ostes annavad investorid ettevõttele laenu ja ettevõttel tekib ostja ees kohustus maksta fikseeritud intressi ning tasuda kindel laenusumma ehk võlakirjade nominaalväärtus pärast laenutähtaja möödumist võlakirja omanikule tagasi.

Võlakirjade emissiooni ehk väljalaskmise käigus jaotatakse investoritele võlakirjad ning investorid tasuvad ettevõttele saadud võlakirjade eest rahas. Igale võlakirjale vastab tavaliselt kindel laenusumma ehk võlakirja nimiväärtus.

Võlakirjade väljalaskmise käigus registreeritakse tingimused ja kantakse võlakirjad investorite väärtpaberikontodele. Tänapäeval ei jagata ostjatele välja füüsilisi pabereid. Edasi maksab võlakirja väljalaskja ehk emitent võlakirjaomanikule kokkulepitud aja tagant intressi, mille garanteeritud protsent võlakirja nominaalväärtusest on märgitud emissiooniprospektis. Intressimaksed võivad toimuda kord aastas, iga poole aasta tagant või kvartaalselt.

Millest koosneb võlakirja hind?

Võlakirja hind koosneb kahest komponendist. “Võlakirja enda nominaalhind ning juba kogunenud intress konkreetse päeva seisuga,” selgitas Kurvits. Seetõttu muutub võlakirja hind iga päev lisanduva intressi võrra suuremaks. “Intressimakse päeval saab võlakirja omanik sajaprotsendiliselt kokku lepitud intressimakse, olenemata sellest, millisel hetkel ta võlakirja soetas.”

Kellele sobivad võlakirjad?

Võlakirjad sobivad investoritele, kes soovivad tulevaste laekuvate tulude osas kindlustunnet, olles selle eest valmis aktsepteerima pisut madalamat tulusust. Nende riski vähendab ka varade realiseerimise järjekord ettevõtte pankroti korral: võlakirjaomanikele tagastatakse nende osa enne aktsionäre. Teisalt aga ei saa võlakirjaomanikud hääleõigust ettevõtet puudutavates otsustes kaasarääkimiseks, samuti ei saa nad osa aktsiahinna kasvust.

Kuidas saab eraisik võlakirjadega kaubelda? 

“Eraisikul on võlakirjadega kauplemiseks vajalik väärtpaberikonto – see on spetsiaalne konto väärtpaberitega seotud tehingute tegemiseks,” selgitas Mogilevtsev. Soovituslik on omada ka investeerimiskontot, mida kasutades saab investor intressitulult tekkivat tulumaksukohustust edasi lükata.

Kuidas käib järelturul kauplemine?

Järelturul võlakirju ostes tuleb esimese sammuna sisestada panka order, kus määratakse ostetavate võlakirjade kogus ja hind. 

Mida lähemal on kupongipäev, seda kõrgem on ka võlakirja hind, kuna tekkinud intress on suurem. Kupongipäeva järel langeb võlakirja hind, kuna kogunenud intress maksti välja.

“Sisuliselt tähendab see seda, et võlakirja ostul tuleb investoril tasuda eelmisest intressimaksest kuni väärtuspäevani kogunenud intress, olgugi et sellel ajal võlakirja ei omatud. See võib tekitada tunde, et võlakirja eest maksti rohkem, kuid tegelikult järgmisel intressimaksel tasutakse investorile kogunenud intress terve perioodi eest,” selgitas Mogilevtsev. 

IuteCredit 11% võlakirju saab järelturult hetkel juurde osta ainult LHV pangast. Intressimaksed toimuvad kaks korda aastas: 06.04 ja 06.10 kuni aastani 06.10.2026.