Investeerimisega tegeleb aina rohkem inimesi, kelle üheks eesmärgiks on kindlustada sel moel oma tulevikku. Teisalt kaasavad ka ettevõtted aina rohkem raha just kapitaliturgude kaudu. Võimalusi investeerimiseks on mitmeid. Ühe vormina on pead tõstmas investeerimine võlakirjadesse.
Miks tasub võlakirjadesse investeerida ning kuidas neid hinnata, räägib Redgate Capitali juhatuse liige Aare Tammemäe.
Avalike pakkumiste arv on kasvanud
“Võlakirjade turg võrreldes 10 aasta taguse ajaga on märgatavalt edasi arenenud ning investorite teadlikkus selle aja jooksul tõusnud,” räägib Tammemäe.
“Investorite poolt võlakirjadega tehtud tehingute arv Baltikumis kahekordistus 2020. aastal võrreldes eelnenud aastaga ning seda vaatamata ühiskonnas valitsenud Covidi perioodile,” räägib Tammemäe.
Viimasel paaril aastal on avalike pakkumiste arv oluliselt kasvanud, mille üle saavad eriliselt rõõmustada jaeinvestorid. “Oleme näinud avalikke võlakirjade pakkumisi ja võlakirjade kauplemisele toomist selliste Baltikumi suurettevõtete poolt nagu Mainor Ülemiste, Maxima, Magnetic MRO, Storent ja teised,” selgitab Tammemäe. Lisaks on aina populaarsemaks läinud ka pankade ja krediidiandjate võlakirjade emissioonid.
Pangad kaasavad raha allutatud võlakirjade vormis, mis on tavaliselt üle viieaastase tähtajaga, aga tänu headele “kasvulugudele” on need jaeinvestori poolt hästi vastu võetud.
Seni on krediidiandjate võlakirjad olnud kättesaadavad vaid professionaalsetele investoritele, kuid esimesed avalikud pakkumised on tänaseks Eestiski ära toimunud. “Võlakirjade populaarsust näitab seegi, et suured kinnisvarafondid ja arendusettevõtted, nagu Endover, Lords LB ja Baltic Horizon pakuvad häid investeerimisvõimalusi võlakirjainvestoritele,” räägib Aare Tammemäe.
Miks tasub võlakirjadesse investeerida?
Aare Tammemäe sõnul sobivad võlakirjad madala riskitaluvusega investorile, kes on huvitatud kindlast pidevalt laekuvast intressitulust. “Võrreldes aktsiatega on edukalt toimiva ettevõtte võlakirjade risk ja tootlus väiksemad, kuigi esineb ka olukordi, kus võlakirjadega targalt kaubeldes on võimalik ajutiselt saavutada aktsiaturgudega sarnaseid tootlusi,” kommenteerib ta.
Võlakirjad on reeglina lühikese tähtajaga, tavapäraselt 2-4 aastat ning oma olemuselt kaubeldavad. “Noteeritud võlakirjade valik Nasdaq Balti platvormil on hea ning mitmed võlakirjad kaubeldavad juba 100-eurose nominaaliga,” selgitab Tammemäe, kelle sõnul on need seega jaeinvestoritele hästi ligipääsetavad.
Nii võiks võlakirjadesse investeeringuid kaaluda selleks, et tasakaalustada aktsiainvesteeringutest tulenevaid kõrgemaid riske ning saada püsivat intressitulu.
Kõik pole kuld, mis hiilgab
Tammemäe sõnul tasub siiski olla ettevaatlik ning pidada meeles, et kõik ei ole kuld, mis hiilgab. “Kuigi võlakiri pakub fikseeritud tootlust, siis olenevalt võlakirjast võivad need olla kohati riskantsemad investeeringud kui aktsiad,” toonitab ta.
Nii tuleb jaeinvestoril arvestada, et ainult võlakirja pikkuse ja tootluse järgi ei ole veel võimalik hinnata, kas investeering on mõistlik või mitte. Võlakirja kupongiintress ei näita tingimata võlakirja tegelikku tootlust. “Tootlus võib olla madalam, kui võlakirjad on nõutud ning kauplevad nominaalist kõrgema hinnaga,” selgitab Redgate Capitali juhatuse liige.
Mida pidada silmas võlakirju valides?
Peamiste riskidena toob Tammemäe välja ettevõtte maksevõime ja intressimäära riski, mida tuleb investorina kindlasti silmas pidada.
Maksevõime puhul tasub Tammemäe sõnul jälgida kahte asja. Esiteks tagatis, parimaks tagatiseks on hüpoteek, kuid sagedamini näeb tagatistena erinevaid nõuete ja aktsiapante. Teiseks, kas emitendiks on projektiettevõte või tugeva bilansi ja stabiilse rahavooga pikalt tegutsenud ettevõte.
Intressimäära riski puhul vaadatakse Tammemäe sõnul peamiselt seda, kas üldine intressimäärade muutumine globaalsetel finantsturgudel võib mõjutada võlakirja turuhinda. Ta lisab, et fikseeritud tulususega võlakirjade turuhind langeb üldiste intressimäärade tõustes, kuid tõuseb intressimäärade langedes.
“Üldiselt ei ole intressimäära risk Baltikumis jaeinvestori jaoks suurem mure, kuna investorid hoiavad tihti võlakirju lunastamiseni ning vahepealse perioodi globaalsete intressimäära kõikumised ei mõjuta investori jaoks lõpptootlust,” kommenteerib Tammemäe kohalikul turul kauplevate investorite olukorda.
Võlakirju võib portfelli lisada igal ajal
Tammemäe soovitab võlakirju oma portfelli lisada igal ajal. “Võlakiri, kui stabiilse tootluse ja selge investeerimishorisondiga väärtpaber, peaks olema iga innuka jaeinvestori portfellis,” märgib ta.
Meeles tasub hoida põhimõtet – regulaarne investeerimine ja pikaajaline vaade. “Ei ole mõtet turgu ajatada või üle kavaldada, pigem tasub olla pidevalt turul,” kommenteerib Tammemäe.
Siiski ei tohi unustada, et ükski investeering pole riskivaba ning elementaarne dokumentatsiooniga tutvumine, info lahtimõtestamine ja “talupoja loogika” rakendamine annavad hea aluse, mille pealt sobivaid otsuseid langetada.
