Tihti jääb tunne, et kõik meie ümber tegelevad investeerimisega. Kes teab kõike aktsiatest, kes väärtustab hoopis võlakirjadesse raha paigutamist. Võlakirjadesse investeerimise minisarja neljandas osas vastab Redgate Capitali partner Valeria Kiisk võlakirjaga seotud küsimusele. 

Kui investor mõtleb oma portfelli mitmekesistamisele, tasub tal alati vaadata ka võlakirjade poole. Ühest küljest on võlakirjadesse tehtud investeeringu tootlust võimalik täpsemalt prognoosida, teisest küljest on selle varaklassi maailm oluliselt mitmekesisem: võlakirjad erinevad investeerimisperioodi, intressimäära, tagatiste ja paljude teiste omaduste poolest. Valeria Kiisk on juba varasemalt rääkinud sellest, kas võlakiri on riskivaba tootlus või tootlusevaba risk. Küsisime selle temalt nüüd uuesti üle. 

“Sõltub, mis majandustsüklis see küsimust esitada. Kui turg on ebakindel või on karuturg, siis aktsiad võivad kukkuda 20–30 protsenti ja veelgi rohkem,” sõnab Kiisk. Võlakirjad säilitavad oma väärtuse üldiselt palju paremini. “30-protsendiline kukkumine tähendaks ikka default-olukorrale lähenemist, mitte lihtsat turbulentsi turgudel või investorite meelestatuse muutust.”

Hea näide on siin tema sõnul Swedbanki aktsia ja võlakiri: rahapesu skandaali puhkemisel 2019. aastal kukkus aktsia hind kohe ca 30 protsenti, ent võlakirja hind ei liikunud üldse. 

“Siin on muidugi ka varjukülg, ehk kui kehval ajal aitab võlakirjadesse paigutatud portfelli osa väärtust säilitada, tasakaalustades aktsiate võimalikku kukkumist, siis headel aegadel, kui aktsiad rallivad, on võlakirjade väärtus stabiilne. Loomulikult võib see ka natuke kasvada, aga me räägime mõnest protsendist, mitte kordadest, mis on aktsiate puhul igati võimalik.”