Investeerimine, raha targalt kulutamine ning paigutamine on kuumad teemad. Eriti veel nüüd, mil pered saavad lastetoetuste näol arvestatava lisa. Rahandusministeeriumi rahatarkuse koordinaator Liisi Kirch annab nõu, kuidas seda raha targalt investeerida ja kuhu ei tasu seda kindlasti paigutada.
Kuna Eestis saab investeerida ka väikeste summade kaupa, sealjuures mõistlike teenustasudega, on Kirchi sõnul hea teha lapsele raha kogumine ja kasvatamine lihtsaks ja regulaarseks. “Näiteks kasutades LHV Kasvukonto või Swedbank Robur fonde, kuhu teha püsimakse, et raha sinna automaatselt liiguks,” selgitab ta.
Teine võimalus, mille kohta Kirch soovitab uurida, on Grünfin, mis on mõeldud inimestele, kes peavad jätkusuutlikkust investeerimisel kriitiliseks teguriks. “Loomulikult võib lapsele raha koguda ka näiteks kolmanda pensionisamba kaudu. Kui lapsel ei ole ametlikke sissetulekuid piisavas mahus, siis ei saa tulumaksu tagasi, kuid samas on kolmas sammas hea võimalus odavalt ligi pääseda indeksfondidele, mis on laiapõhjalised ning madalate tasudega.”
Edasijõudnud võivad tema soovitusel koostada lapsele ka portfelli aktsiate, võlakirjade ja fondiosakutega. “Mida ma aga ei soovita, on kasutada pankade pakutavaid koolifonde, sest need on kõrgete tasudega ja väikese tootlusega.”
Piisab ka väikesest summast
Kirchi sõnul piisab sellest, kui alustada investeerimist väikeste summadega. “Tähtis on pihta hakata ning regulaarseid sissemakseid teha isegi siis, kui tervet toetuse summat investeerida ei jaksa. Ka 20 eurot kuus lapse kohta on hea algus!”
Põhjuseid, miks võiks investeerimisega alustada, on tema sõnul rohkem kui üks. “Raha, mis jääb niisama samale kontole, mida kasutame eluaseme ja toidukulude katmiseks, kulub varem või hiljem lihtsalt ära. Mõistlik on luua endale süsteem, mis ennetaks raha kogemata ära kulutamist, näiteks alustuseks teha teine konto, kuhu püsimakse või lausa kontonumbri vahetus toetuste saamisel raha turvaliselt varjule kannab,” õpetab ta.
Kirch toonitab, et inflatsiooniga korrigeeritud raha on ikkagi raha ja alati parem kui ümmargune null. “Investeerimine on mõistlik juba seetõttu, et siis raha väärtus säilib või kasvab, kuid eks investeerimisel tuleb arvestada oma riskitaluvuse ja valdkondlike teadmiste olemasoluga, samuti sellega, kui pikk on investeerimishorisont.”
Ta lisab, et alati on mõistlik rahatarkust ja teadmisi juurde hankida, näiteks lugeda rahatarkuse raamatuid, mis on kättesaadavad nii raamatupoodides kui raamatukogudes, ja kuulata temaatilisi podcast’e. Abiks on ka see, kui disainida oma sotsiaalmeedia nii, et seal jälgitavad kanalid oleksid pigem rahatarkusele suunavad kui kulutamisele ahvatlevad.
Investeeri koos või eraldi
See, kas lapsed võiksid ise otsustada, kuhu investeerida, oleneb Kirchi hinnangul paljuski laste vanusest ja teadmiste tasemest. “Samas aitab kaasa, kui laps saab valida teda huvitavat suunda. Näiteks kui otsustatakse valida fonde, siis saab mõne fondi valida lapse huvist lähtuvalt.”
Küsimusele, kas juhul kui peres on mitu last, on mõttekas investeerida iga lapse toetus kuskile eraldi või kogu summa koos, vastas Kirch, et kogu summa ühiselt investeerimise eeliseks on see, et tuleb teha üks ülekanne ning deklareerida üks konto. “Mõni vanem ei taha seetõttu eraldi lastekontot tehagi ning kogub lastele nn oma portfelli osana. Samas kui igal lapsel on oma konto, siis pole vaja mingit eraldi arvestust pidada, kui suur on iga lapse osa.”
