Oktoobris Balti börsile jõudnud Eesti finantstehnoloogiaettevõtte IuteCrediti võlakirjade väärtus tõusis kohe 3-4 protsenti nii siin kui ka Frankfurdi börsil. Järgneva viie aasta jooksul ootab investoreid 11 protsenti intressitulu aastas. Samas ei lasknud kaks Eestis tegutsevat suurpanka oma kliente sellele võimalusele ligi – miks?

IuteCrediti võlakirjade pakkumise esialgne maht oli 50 miljonit eurot, mis märgiti aga rohkem kui 35 miljoni euro võrra üle. Sellest tulenevalt suurendas ettevõte ka emissiooni mahtu 25 miljoni euro võrra. Kokku osales märkimises enam kui 2500 jaeinvestorit ja 30 kutselist investorit. 

Nii suur jaeinvestorite hulk on isegi üllatav, võttes arvesse, et võlakirju said otse märkida ainult LHV panga kliendid ning teiste pankade klientide kaasamiseks pidi Iutecredit arendama viimasel hetkel välja eraldi tarkvaraplatvormi.

Segadusttekitav määrus

IuteCredit Europe õigus- ja vastavuskontrolli osakonna juhataja Kadi Raudsepa sõnul konsulteeris Iute pakkumise ettevalmistamisel erinevate turuosalistega ning -nõustajatega, et olla kindel, et Balti jaeinvestorid saavad võimaluse võlakirju oma kodupangas märkida.

“Saime selge indikatsiooni, et krediidiasutuste hea tava kohaselt teevad kõik kontohaldurid (pangad) peale börsilt pakkumise tingimustest teavituse saamist oma süsteemides võimalikuks märkimisest osa võtmise kõigile Balti jaeinvestoritele,” rääkis Raudsepp. “Paraku juhtus nii, et vahetult enne märkimisperioodi algust klassifitseerisid Swedbank ja SEB Pank IuteCrediti võlakirja “keeruliseks instrumendiks” ning märkimist jaeklientidele ei võimaldatud.”

Küll aga ei olnud võlakiri “keeruline” näiteks LHV Panga jaoks, mis lasi oma klientidel otse internetipangast IuteCrediti võlakirju märkida. Swedbanki ja SEB hinnangul tulnuks aga IuteCreditil jaeklientidele märkimise ja kauplemise võimaldamiseks esitada nn pakettinvesteerimistoodete põhiteabedokument, mida võlakirjaemitent selle vajaduse puudumise tõttu ei olnud ette valmistanud.

“IuteCredit on seisukohal, et tegemist on tavaliste äriühingu võlakirjadega, mis sobivad jaeklientidele,” põhjendas Raudsepp. IuteCredit tugineb oma seisukohas muuhulgas ka Saksamaa finantsjärelevalve (BaFin) 2019. aasta juhistele, millega on võimalik lähemalt tutvuda siin. 

Raudsepp lisas, et nad mõistavad, et Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus ettevõtete võlakirjade käsitlemise osas on turuosalistele endiselt segadusttekitav. 

“Seetõttu püüdsime omalt poolt teha kõik mis võimalik, et märkimist mitte võimaldanud krediidiasutustele vajalikke selgitusi jagada ning aidata neid IuteCrediti võlakirja individuaalsete omaduste kaalumisel, hindamaks, kas võlakirja tuleb ikka käsitleda “keerulise instrumendina” või mitte. Kahjuks meie selgitustest ei piisanud ja suurele osale jaeinvestoritest jäi seetõttu suurepärasele investeerimisvõimalusele ligipääs oma panga vahendusel kättesaamatuks,” tõdes Raudsepp.

Siiski rõõmustab ta, et õnneks sai IuteCredit mõlema panga klientidele pakkuda võlakirjade märkimise võimalust iute.ee veebikeskkonna kaudu. Samas ei läinud ka neil klientidel kõik tõrgeteta, sest lisaks Iute veebikeskkonnas võlakirjade märkimisele, tuli need peale märkimisperioodi lõppu siiski ka oma kodupangas asuvale väärtpaberikontole saada. See eeldas väärtpaberitehinguid läbi kodupanga, mille korraldusi tuli näiteks Swedbanki klienditel vastavalt muutuvatele nõuetele korduvalt ringi teha.

Tehnoloogilised ja juriidilised ettekäänded

SEB kogumis- ja investeerimistoodete juht Andres Soosaare sõnul ei võimaldanud nad võlakirjade märkimist põhjusel, et SEB ei ole pakkunud ka IuteCrediti varasemate võlakirjade märkimise võimalust. “Nägime, et mitme erineva tehnoloogilise ja korraldusliku põhjuse tõttu ei oleks me saanud oma kliente soovitud tasemel teenindada,” kommenteeris SEB esindaja.

Ta lisas, et kuivõrd SEB-le ei kohaldunud nende võlakirjade pakkumise kohustust, siis loobusid nad ka hiljuti toimunud IuteCredit võlakirjade 2021/26 otse märkimise võimaldamisest ja pole seda võimaldanud ka nende eelmiste võlakirjade puhul.

Selle peale märkis Raudsepp, et Iute eelmisi võlakirju (2019/23) jaeklientidele ei pakutudki ning noteeriti üksnes Frankfurdi börsil, mistõttu ei olnud siinsetel  pankadel ka selles mingit osalust.

 “Swedbanki hinnangul on IuteCrediti võlakirjad keerulise struktuuriga (redemption at make-whole) ning kombineeritud jae- ja kindlustuspõhiste investeerimistoodete (PRIIP) regulatsiooni kohaselt tuleb enne selliste võlakirjade märkimisvõimaluse loomist edastada jaeklientidele vastava ettevõtte põhiteabedokumente (KID),” kommenteeris omapoolset põhjust Swedbank LC&I vanemmaakler Temis Kaas.

Kaas lisas, et Swedbankil vastavaid dokumente IuteCrediti kohta ei ole, seega ei saanud nende panga kaudu ka võlakirjade märkimises osaleda. “Sama olukord kehtib ka järelturul kauplemise kohta, kliendid ostutehinguid meie kaudu teha ei saa, küll aga on võimalus oma IuteCrediti võlakirjad meie kaudu maha müüa,” täpsustas Kaas.

Nii ongi tekkinud olukord, kus Eesti jaeinvestorite poolt pikalt oodatud võimalus Eesti finantstehnoloogiaettevõttesse investeerida on sisuliselt täitunud, kuid ainult LHV klientide vaates. Teiste pankade klientide jaoks on seesama Balti börsil noteeritud väärtpaber kvalifitseeritud “keeruliseks”, mistõttu ei saanud kliendid neid kodupankades ei märkida ega hiljem juurde osta.

2008. aastal asutatud IuteCredit on Eesti ettevõte, mis pakub järelmakse ja välkarveldusi sajaprotsendiliselt ettevõtte omanduses olevate tütarettevõtete kaudu oma- ja laenukapitali abil. IuteCredit teenindab kliente Moldovas, Albaanias, Põhja-Makedoonias, Bulgaarias ning Bosnias ja Hertsegoviinas. Ettevõtte peakontor ja online juhtimiskeskus asuvad Tallinna kesklinnas, kus võtavad enda alla kaks korrust nn Maakri tornist.