IuteCrediti blogi

IuteCrediti riskijuht Tarvo Rahumägi laenamisest: Balkanimaades on üks asi Eestist paremini korraldatud

IuteCrediti riskijuht Tarvo Rahumägi.Foto: IuteCredit

Suurema ostu puhul on paljudele inimestele abiks kas laen või järelmaks. Kuidas aga laenuandjad otsustavad, kellele ja kui palju nad raha annavad? IuteCrediti riskijuht Tarvo Rahumägi selgitab, kuidas ja kui palju nemad raha laenavad. 

Eestis on inimesed pankadelt ja erinevatelt krediidiandjatelt võtnud laene kokku pisut üle kümne miljardi euro eest. Eesti Panga statistikast selgub, et kõige rohkem on eluasemelaene, mida on kokku võetud üle 9,2 miljardi euro. Tarbimislaene oli inimestel oktoobri lõpu seisuga aga 587 miljoni euro eest. 

Eesti Panga ökonomist Taavi Raudsaare sõnul kasvasid enne koroonakriisi pidevalt nii uute laenude maht kui ka laenujääk. “2020. aastal kevadel koroonakriisi alguses hakkas uute laenude väljastamine vähenema ja koos sellega ka laenujäägi kasv alanema,” selgitas ta.

2020. aasta teisest poolest, mil piirangud vähenesid ning kindlustunne ja majanduse seis paranes, on ka uute laenude väljastamine jälle tõusuteel. Seetõttu hakkas ka laenujääk taas kiiremini kasvama. 

Raudsaare sõnul maksid eraisikud 2021. aasta septembris II sambast võetud pensioniraha arvelt tagasi ligi 100 miljonit eurot varem võetud laene (eelkõige tarbimislaene, aga pisut väiksemas ulatuses ka autoliisinguid ja eluasemelaene), mis natuke vähendas eraisikute laenujääki.  

Mis alustel ja kellele annavad krediidipakkujad laenu?

See, kuidas usaldus kliendi vastu tekib, on IuteCrediti riskijuhi Tarvo Rahumägi sõnul krediidiriski küsimus. Tuleb teada, kas tahad usalduse võitmiseks aega ja annad kõigepealt teatud tingimustel laenu või kaupa. Kui asi toimib, siis kasvab ka usaldus ning on võimalik kliendile anda järjest rohkem laenu. 

“Meie krediidiriski vähendamine on ka midagi sellist, et anname esialgu uutele klientidele teatud tingimustel konservatiivsemalt laenu. Seejärel läheb aga kraan järjest rohkem lahti. Ehk mida aeg edasi ja kui inimene on end järjest rohkem tõestanud, siis pakume paremaid tingimusi, pikemaid laene, suuremaid summasid,” rääkis Rahumägi. 

Suuremaid summasid ja paremaid tingimusi võimaldatakse siiski kuni teatud limiididni ja arvestada tuleb ka isikust tulenevate piirangutega. “Laias laastus see ongi koht, kus kogu krediidipoliitikat kohaldatakse ja kontrollitakse, et inimesel ei läheks liiga käest ära see asi.”

Üle koormata ei tohi

Enne seda, kui inimesele üldse laenu või järelmaksu antakse, tuleb veenduda, et ta selle ikka tagasi suudab maksta. Kuidas aga veenduda, et inimest erinevate laenude ja liisingutega üle ei koormata? “On näiteks variant, kus öeldaksegi ette ära, et igale inimesele peab jääma mingi elementaarne raha kätte. Ostame me ju süüa ja inimene vajab teatud kindlat taset, mis peab talle jääma,” rääkis Rahumägi.

Eestis kohaldatakse seda näiteks täitemenetluses, kus täitur peab jätma mingisuguse miinimumi inimesele arvele, mida ta ei saa ära võtta. 

Hästi lihtsalt öeldes vaadatakse inimese sissetulekuid ja väljaminekuid, mis on teada. “Ja siis sõltuvalt sellest, mis sealt üle jääb, siis meie vaatamegi seda. Ja ega me ei koorma ülejäänud vaba raha siis oma laenujäägiga. Meie koormame sellest seal ütleme ehk võib-olla ainult kolmandiku või mingisuguse veel väiksema osa. Aga meie ei tea, mida teeb järgmine või ülejärgmine laenuandja,” selgitas Rahumägi.  

Positiivne krediidiinfo

Laenu- ja krediidiandjate suurim mure on enamasti see, et kogu info inimese kohta ei ole kättesaadav. “Arusaadavalt soovivad inimesed ühelt poolt, et nende isiklik info oleks hästi kaitstud. Soovitakse just, et isikuandmed ja võla- ning laenuandmed oleks kaitstud,” tõdes Rahumägi. See teeb aga krediidiandja elu keeruliseks.

Ta toob eeskujuks Balkanimaad, kus on üks asi Eestist paremini korraldatud. “On olemas ka selline positiivne krediidiinfo. Ehk inimeste kohustused on finantseerijatele teada. Eestis me näeme ainult finantseerijatele võlgu jäädud summasid, kui sedagi. Aga Moldova ja Balkani turgudel, kus IuteCredit tegutseb, näeme ära ka selle, kui palju on inimesel üldse kohustusi ja kuidas neid on täidetud.” 

Samas on finantsettevõtetele pandud seaduse järgi kohustused, et kui on juba puht matemaatiliselt näha, et inimene ei ole võimeline igakuist osamakset tasuma, siis talle lihtsalt ei anta laenu ega rahastata järelmaksu. 

Samas on inimeste kulutused ja elustiil nii erinevad, et Rahumägi sõnul ei ole tegelikult sellise laia labidaga võimalik siin lüüa. “Üks inimene võib-olla teenib vähe, aga ka tema kulutused on väikesed ja selle juures suudab ta ka igakuiselt midagi kõrvale panna. Samas on teine, kes teenib palju, kuid ka tema kulutused on nii suured, et tal ei jää midagi üle ja vaat et tuleb puudugi.”

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Telli head ideed raha kasvatamiseks oma postkasti

Saadame sulle e-postiga kolm korda nädalas investeerimisportaali Rikas Geenius olulisemad uudised ja analüüsid.