Perekondlikel kokkusaamistel või jõusaali riietusruumis pole enam haruldane, kui kõrvu kostavad sõnad aktsia, investeerimine ja võlakirjad. Paljud meist on tuld võtnud uuest hobist – investeerimisest. Kolm Eesti investorit nõustusid oma kogemusi Geeniusega jagama ning sarja esimeses osas saame teada, miks nad alustasid ja kuhu tahaksid jõuda.
Riin tahab vabadust ja stressivaba elu nüüd ja tulevikus
Investor ja lastele mõeldud rahatarkuse raamatu “Tom õpetab rahamängu” autor Riin Tuttelberg alustas investeerimisega 2006. aastal. “Eesmärgiks on netovara kasvatamine ja nö raha enda eest tööle panemine,” sõnas Tuttelberg.
Ta lisas, et investeerimine toob kaasa vabaduse ja stressivaba elu nüüd ja tulevikus. “Hetkel, kui on olemas meelerahufond ning investeeringud, mis iga aasta kasvatavad netovara, on hea meel liikuda soovitud elu suunas.”
Kui kunagi tudengina pani Tuttelberg kõrvale alates sajast kroonist kuus, siis praegu kulub nende peres vähemalt pool sissetulekust investeerimisse. “Meie portfellis on üksikaktsiad, idufirmad, üürikorter, renditav põllumaa, võlakirjad, ETF-d,” kirjeldas Tuttelberg.
Meelis investeerib, sest see on tema töö ja ka hobi
Meelis Maasik on investeerimise valdkonnas töötanud juba 15 aastat. “Alustasin, et koguda mingisugunegi finantskapital erinevateks elujuhtumiteks. Eks mul oli algusest peale huvi finantsturgude vastu ja tööd tehes kasvas kogemus ja huvi veelgi suuremaks,” kirjeldas ta.
Maasiku teekond on olnud üsna konarlik, sest selle aja jooksul on ta katsetanud erinevaid strateegiaid ja treeninud oma riskijulgust ning arendanud psühholoogiat. Põrumised on olnud selle teekonna osa. “Täna investeerin, sest see on minu hobi, see on minu töö ja pakub iga päev uusi võimalusi kuna finantsturgudel on iga päev erinev,” selgitas Maasik.
Aastatega on ta välja timminud oma portfelli strateegia, varade riskijaotuse, üksikaktsiate ja ETF-ide osakaalu piirangud. “Investeerin nii aktsiatesse ja ETF-idesse. Aktsiaturgude suurematel korrektsioonidel alates kümnest protsendist kasutan kahekordse ja kolmekordse võimendusega ETF instrumente, et pikaajaliselt tootlust parandada ja aktsiaturgude taastumisest võimendusega osa saada,” sõnas Maasik.
Lisaks on tal investeeringud ka krüptovarades, kus kasutab aktiivselt „stakimise“ võimalusi, kus väljalaenatud krüptocoinide eest makstakse aastabaasil kuni kolemkohalisi intressimakseid.
“Minu strateegia on ka alati see, et hoia kontol ka piisavalt sularaha. Turg pakub iga päev uusi võimalusi ja suuri discounte, kui mõne uudise peale aktsia sõelapõhjaks müüakse,” õpetas Maasik. Ta soovitab, et nendest pakkumistest peab osa võtma kasvõi tühise summaga. “Üldiselt lõppevad sooduspakkumised mõne nädala jooksul ära ja kannatlikkus saab tasutud toreda preemiaga.”
Tõnn saavutas eesmärgi ja naudib nüüd protsessi
Raamatu “Rahaedu põhimõtted” üks autoritest Tõnn Talpsepp alustas investeerimisega juba ülikooli ajal kakskümmend aastat tagasi ja väikeste summadega ehk tänapäeva mõistes alla 500 euro.
“Kui alustasin investeerimisega, siis olid mul kindlad rahalised eesmärgid, milleni tahtsin jõuda. Esimesed eesmärgid olid seotud pigem sellega, et suudaks kokku koguda ja raha kasvatada teatud summani, mis ei oleks alustajale liiga kättesaamatu, aga samas piisavalt motiveeriv,” sõnas Talpsepp.
“Kõlab küll suhteliselt igavalt, aga minu praegused eesmärgid investeerimisel on pigem seotud investeerimise kui protsessiga ja hõlmavad teatud tootluse ja riskitaseme regulaarset saavutamist ning tegevusi, et ma ei magaks maha olulisi sündmusi või võimalusi ega teeks suuremaid lollusi,” rääkis Talpsepp.
Ta tunnistas, et kui suudab plaani järgida, siis peaks see tagama ka suhteliselt mugava elu ajal, kui ta enam aktiivselt tegutseda ei taha või ei suuda.
“Soovitan investeerimiseesmärkide seadmisest täpsemalt lugeda raamatust „Rahaedu põhimõtted“, kuhu oleme autoritena kirja pannud ka oma kogemusi nii alustamise kui hilisemas faasis tegutsemise kohta. Lisaks anname nippe, kuidas paremini investeerimiseesmärke paika panna,” soovitas Talpsepp.
