Lasse Sool on Eesti turundusmaastikul tuntud mees. Ta on sel alal töötanud 1996. aastast, nii Eesti kui ka rahvusvahelistes ettevõtetes. 2021. aasta kevadest on ta Eestis asutatud fintech’i IuteCrediti turundusjuht. See on tal teine kord olla seotud ühtaegu mitmes riigis tegutseva fintech-ettevõttega. Intervjuus räägib ta, mida uut on ta pidanud nüüd õppima ja milline paistab firma tulevik.
Millega turundus su nii ära võlus, et sellest saigi sinu karjäär ja ka suur osa elust?
See on huvitav küsimus, sest tegelikult on see võlu ajas muutunud. Alguses oli see kindlasti kreatiivsus ja uudsus. 1996. aastal olin Eestis oma osalise turundusharidusega üks esimesi sellise haridusega inimesi. Kui tööle läksin, siis loodi Eesti Telefonis esimest korda turunduse positsioonid. Ega toona kellelegi selget visiooni ei olnud, et mis see turundus täpselt on, aga leppisime enam-vähem kokku, sest paar inimest teadis millestki midagi.
Uudsus ja kreatiivsus olid need, mis mind selle juures võlus. Eks mind huvitas tol ajal ka arvutikujundus ja tegin ise ka sääraseid asju, veebilehti ja muud. Täna pole enam aega sellega tegeleda. Teinekord kontoris mingeid väikseid asju nokitsen, et päris ära ei ununeks.
Eelmises fintech’is töötamise ajal, mis oli Bigbank, hakkas mind väga huvitama just turunduse numbriline pool. Oli huvitav näha, kuidas kõik, mille kohta tavaliselt mõeldakse, et see pole mõõdetav, tegelikult ikkagi on mõõdetav.
Meediaagentuuris lõin juba oma analüütikute meeskonna. Läksime selle peale välja, et läbi analüütika leida agentuurile eristumine. Tegime ökonomeetrilist mudeldamist ja kõikvõimalikke ärianalüüse. Läksime natuke meedia valdkonnast ja turundusest välja – lõime ettevõtetele juhtimissüsteeme, tegelesime kauba väljapanekute analüütikaga jms. Sealt tekkis kindel arusaam, et ilma analüütikata on tõsiseltvõetavat turundust väga raske ette kujutada. Ma ei arva et kreatiivsus ja sisetunne turundusest kaduma peaks, lihtsalt analüütika tähtsus on kasvanud olulisemaks.
Fintech’is oled sa ju teist korda? Mis nüüd erinev on?
Tõsi, olin Eestis seitse aastat fintech’is ajal, kui meil oli samasugune olukord, kui täna on Balkanimaades – stiilis kõik on veel lubatud ja valitseb selline wonderland (imedemaa – toim.). Kui läksin tehti kontoreid hooga juurde, kui lahkusin oli juba enamik kinni pandud ja äri veebis.
Selles mõttes on natukene deja vu tunne. Nende kahe fintech’i vahel töötasin meediaagentuuris turundusstrateegi ja juhatuse liikmena.
Olid varem sarnases fintech’is töötanud ja siin Eestis võib-olla näinud seda kõike, mis praegu on IuteCrediti teel Balkani riikides. Miks ikkagi otsustasid IuteCrediti kasuks? Kui palju varasem kogemus on sind aidanud?
Bigbank minnes tegutsesime kahes riigis, lahkudes juba üheksas.. Eks tõsi on, et see oli jube intensiivne ja suure koormusega väga kiire kasvu aeg. Sealt ära tulles ei olnud ma küll kindel, et tahaksin veel kuskile fintech’i minna. Aga aeg teeb omad korrektuurid ja kui ma IuteCrediti inimestega kohtusin ja kuulsin nende plaanidest, sellest, kuhu see kõik on arenemas ja milline on nende nägemus, siis see kõnetas mind ja inimesed tundusid minu mõtlemisega hästi sobivat.
Ma pole IuteCreditis väga pikalt olnud, alles aastakese, aga see on väga õigeks osutunud. See on 100 protsenti intuitiivselt tehtud õige otsus.
Muidugi see väljakutse iseenesest ka – eelmisel korral tuli alguses paljuski lihtsalt kõhutunde ja kollektiivse otsuse pealt välja nuputada ja tulistada. Eks uusi olukordi tuleb ka nüüd ette, aga praegu on seda asja vedades olukord ja tunne ikka palju kindlam.
Kuidas sa kirjeldad tööd IuteCreditis, mille kliendid on ju väljastpoolt Eestit ja hoopis teistsuguse temperamendi ja ehk ka mõtlemisega kui eestlane või inimesed Baltikumis?
Absoluutselt. See ongi kõige suurem erinevus. Varem töötasin ma pigem Skandinaavia riikidega ja Euroopa vanade klassikaliste riikidega nagu Hispaania, Saksamaa, Rootis, Soome ja Balti riigid.
Balkanimaades on selles mõttes natuke teistmoodi, et tuleb ennast arusaadavaks teha, kehtestada ja kui vaja, siis korrata, korrata, korrata.. Teinekord ei pruugi isegi faktid aidata, vaid loeb lihtsalt see, kui veenev sa inimesena oled.
Seda kordamise “asja” pean ma veel õppima. Ma olen rohkem teistmoodi harjunud, et korra räägid ja siis teeme. See on see, mida ma Allari (IuteCrediti tegevjuht Allar Niinepuu – toim.) kõrvalt olen õppinud ja õnneks ei ole see midagi ületamatut.
Kas veenmine on olnud kõige suurem väljakutse, mis sul IuteCreditis on seni ette tulnud, või on midagi veel?
Oleneb, kuidas väljakutset defineerida. Väga palju on laual. Suured muutused, kõik mis puudutavad IuteCrediti plaane seoses uue brändiga ja olemasoleva brändi olemus, pankade lisandumine, tooteteenuste skoobi laienemine – osalemine nende toodete loomises on mulle väga motiveeriv ja kindlasti võib seda võtta väljakutsena.
Teisalt aga just need riigid ise oma inimestega ja see, et neid tuleb veenda natuke teistmoodi kaasa tulema. Nad ei usu sellesse kogemusse, mis siit tuleb. Nad arvavad, et raha või teenus, mida pakume, on nende riigis kuidagi teistsugune. Tegelikult ei ole. Eks nende riikide eripära ongi peamine väljakutse.
Millised on IuteCrediti järgmised suuremad turunduslikud sammud või prioriteedid Balkanimaades?
Arengud on riikide kaupa väga erinevad. Bulgaaria ja Bosnia on meil kasvumaad, kus on vaja saavutada elementaarne tase. Aga muidu on meil korraga väga palju asju juhtumas, sest uute toodete ja teenuste hulk, mida pakume, on oluliselt laienemas. Uus asi on kindlustus, rahvusvahelised ülekanded, buy now pay later on meie uus toode, mis on elu sisse saanud.
Väga olulisel kohal on Moldova Energbankiga seotud tegevused. See on ka Moldovaga seoses suurim väljakutse. Turunduse seisukohalt tuleb meie põhimõtted sinna kohale viia ja hakata tulemuslikult asju tegema. See on väljakutse sealsetele töötajatele.
Kui suuremat pilti vaadata, siis on suured brändiarengud plaanis. Keskseks saab Iute, Crediti osa kaob sel kujul ära. Iute alla koonduvad kõikvõimalikud uued tooteliinid. See kõik vajab brändiarenduste loogikat ja kokkuleppeid – eks see ongi järgmise aasta üks suuremaid töid.
Kui keeruline protsess rebranding ehk brändi nime muutmine on, kui mõelda sealsetele klientidele? Kui palju võib tulla tagasilööke või hoopis kui positiivse tõuke võib see anda veelgi suurema edu saavutamisel?
Hea küsimus! Kui seda vastust teaks, siis ma oleks kindlasti rikkam. (Naerab.) Eks see, kuidas neid riske hajutada, ongi küsimuste küsimus. IuteCredit on tuntud bränd Moldovas, Albaanias ja võib-olla ka Makedoonias. Moldovas ulatub IuteCrediti tuntus üle 80 protsendi ja seal on see ka nii-öelda respekteeritud bränd, mida peetakse pigem pangalikuks.
Selge see, et kui me sellest täielikult loobuksime, oleks see risk, sest oleme sinna viimase 15 aasta jooksul tohutult panustanud.
Eks me püüame nii teha, et ei saeks oksa, millel istume, ja kuna see kõik on alles varajases etapis, siis on mõttekohti palju, kuidas riske hajutada.
