Viimased kolm aastat Eestis elanud ja siinse eduka fintech ettevõtte IuteCredit Grupi kliendikogemuse juhina töötav türklanna Göksu Tugay Bilal räägib, kuidas ta pidas siit saadud tööpakkumist räpmspostiks ja avaldab, millega tegeleb Eestis tema olümpiasportlasest abikaasa.
Sa oled rahvuselt türklane. Kui Eesti inimeste jaoks on Türgi üks meelispaiku, kus puhkamas käia, siis kuidas juhtus nii, et sina tulid sealt hoopis Eestisse?
Sain umbes kolm ja pool aastat tagasi e-kirja, mille kohta arvasin alguses, et see on rämpspost. Kiri oli ühelt värbamisspetsialistilt, kes uuris, kas ma olen huvitatud töökohast Eestis. Ma olin täiesti kindel, et see on mingi nali. Rääkisin sellest isegi oma toonasele meeskonnale ja olin kindel, et see ei saa olla tõsi.
Kuid siis selgus, et see polegi nali ja muidugi ma vastasin, et olen huvitatud, sest tegelikult oli see põnev ja väljakutseid pakkuv positsioon.
Pärast iga uut intervjuuvooru olin kindel, et seal tuleb mingi bürokraatlik vingerpuss. Ühel väga kenal pühapäeval toimunud vestlusvooru ettevõtte omanikega tehti mulle ettepanek tulla vaatama, millega tegu.
Samas tegin ikka kogu aeg nalja, et tuleb mingi bürokraatlikjama. Aga tulin Eestisse, kohtumine omanikega läks hästi ja siis helistasin mehele ja küsisin, kas ta on tõesti valmis kolima. Nii see algas.
Ma ei võtnud seda protsessi esialgu tõsiselt, sest tavaliselt juhtub rahvusvaheliste tööpakkumiste käigus midagi, kas ei saa töö- või elamisluba või on viisadega jama. Muidugi pakkus mu toonane tööandja, kuuldes, et ma lahkun, kõrgemat palka ja tahtis väga, et ma ei läheks, aga me olime juba teinud otsuse Eestisse kolida.
Kus sa enne seda elasid?
Olen sündinud ja kasvanud Türgis Izmiris, kuid enne siia kolimist elasin ja töötasin Kanadas, USA-s, Lõuna-Aafrikas, Kataris ja Istanbulis.
Kui palju sa enne Eestisse kolimist selle riigi kohta üldse midagi teadsid?
Esimese asjana võtsime ette kaardi ja vaatasime, kus Eesti asub. Nähes, et see on põhjas, saime aru, et siin on külm. Ma elasin kunagi Chicagos, nii et Eesti jääb umbes samale laiuskraadile. Rääkisin abikaasale, et ilmselt on siin talvel külma umbes -20 kraadi. See pole midagi ületamatut, aga on külm.
Ega me ei teadnud toona Eestist suurt midagi, aga just see aru saamine, et siin on külmem, oli esimene teadmine Eesti kohta. Otsisin Türgist üles mõned inimesed, kes olid siin elanud või kes olid siin varem projekte teinud ja see, mida neilt kuulsin, oli hämmastav. Kõik nad rääkisid Eesti kohta ainult head. Ühtegi halba asja ei mainitud. Räägiti, kui ilus ja turvaline siin on ja nii ma mõtlesin, et okei, see kõik kõlab väga hästi, seega miks mitte proovida.
Kui otsustasite siia kolida, mida te pere, sõbrad ja kõik teised selle peale ütlesid?
Nad on harjunud, et ma olen palju Türgist eemal olnud. Ma olin enne seda üheksa aastat Türgist eemal elanud. Ja nad teadsid, arvestades minu tööalaseid soove ja -elu, et ma teen seda. Seega soovisid kõik edu ja ei olnud üllatunud, et ma sellise otsuse vastu võtsin.
Sa oled nüüd Eestis olnud kolm aastat. Kuidas sa Eestit kirjeldaksid ja mis on selle riigi juures sind tõeliselt võlunud?
Minu jaoks on kõige põnevamad talved käes. Armusin Eestis murdmaasuusatamisse. Olen alles algaja ja õpin seda. Teeme palju sporti ja oleme viimased 12 aastat koos abikaasaga Ironmani võistlustel käinud. Enne seda mängisin Chicagos umbes kuus aastat tennist. IuteCrediti omanikele meeldis see, et ma tegelen spordiga, kuna sport toob tööellu distsipliini.
Varem pidasid ettevõtted sporti ebaproduktiivseks, kuna see võib tööajalt aega röövida. Nüüd arvatakse pigem, et see annab rohkem energiat ja kasvatab distsipliini. Eestisse kolides leidsin endale sobiva koha, sest näeme, kuidas siin on peaaegu kõik spordiga seotud.
Sa ei pea kulutama palju raha, et tegeleda mitme spordialaga või veeta tunde liikluses. Teenused on igal pool olemas. Minu poeg käib näiteks viies erinevas trennis ja meil on aega ka oma trennide jaoks. Lisaks on Eestis suvel suureks boonuseks see, et sporti saab teha ka öösel. See on valgete ööde võlu!
Lisaks on üks väga oluline asi turvalisus. Mu poeg võib õues mängida nii, et ma ei pea muretsema, et ta röövitakse või midagi sellist. Tallinn on väike linn. Kui me võrdleme seda Istanbuliga, siis on Tallinn, või isegi Eesti, väiksem kui üks linnaosa seal, sest Istanbulis elab üle 20 miljoni inimese.
Lisaks ei saa ma mainimata jätta suurte ummikute puudumist. Ma ei pea igapäevaselt tunde liiklusummikutes veetma.
No ja loomulikult Eesti loodus. See on hämmastav ja meeldib meile väga.
Üks asi, mis mulle ei meeldi, on meri, sest olen Vahemerega ja selle soojusega harjunud. Kui aga mere asemel käia siin järves ujumas, siis see on justkui kompromiss, nii et hullu pole midagi. Kokkuvõttes võib öelda, et Eesti on suurepärane koht, kus oma last kasvatada.
Sa elad Eestis koos abikaasa ja pojaga. Sinu abikaasa on sõudja Ali Rıza Bilal, kes esindas Türgit 1992. aasta Barcelona suveolümpiamängudel esimese türklasest ühepaadi sõitjana. Millega ta Eestis tegeleb?
Mu abikaasa on pärast sportlaskarjääri tegelenud spordijuhtimisega. Pärast 1992. aasta Barcelona olümpiamängudel osalemist jätkas ta karjääri spordijuhtimise alal. Ta juhtis Türgis mitut suurt ja tuntud spordiklubi. Nüüd treenib ta Ironmani võistlusteks inimesi erinevatest riikidest.
Ta annab palju personaaltreeninguid, kuid teda võib pidada ka oma areenil visionääriks, sest ta tõi Türgi spordimaastikule uue elu ja aitas seal sporti edendada.
Rääkides sellest trendilooja osast, on ta olnud ka sotsiaalmeedias mõjutaja, mistõttu on tal ka hunnik sponsoreid. Ta postitab videoid, kuidas ta siin uusi kohti uurib ja looduses sporti teeb. Lisaks näitab ta videotes, mida ta Eesti kohta teada saab.
Nüüd hakkas ta Eesti spordiringkonnas tuntust koguma ja on isegi võistlustele kutsutud.
On sul Eestis ette tulnud mingeid jaburaid kogemusi, või harjumatuid olukordi, millele tagasi mõeldes kipub naer peale?
Jah. Üks selline naljakas ja kummaline kogemus tuleb meelde. Me oleme enamasti soojad ja väga külalislahked. Meile meeldib inimestega suhelda, üksteisel külas käia ja meie uksed on alati kõigile avatud. Kui me näeme tänaval mõnda last siis me ikka ütleme, et ta on ilus või armas vms.
Eestis ma ka naeratasin kord ühele lapsele liftis ja see laps näitas mulle selle peale keelt. (Naerab) Siis ma mõtlesin küll, et oi, ma ei peaks siin tegema samu nunnusid asju, mida Türgis.
Siin on inimesed alguses eemale hoidvad ja avavad end alles aja jooksul. Aga kuna ma ei teadnud seda, siis oli see alguses pisut naljakas, sest püüdsime olla teiste vastu kenad, aga vastureaktsioon oli täiesti teine võrreldes sellega, millega Türgis harjunud olime.
Räägime natuke toidust. Ma tean, et Türgi köök on väga hea ja seal kasutatakse palju vürtse ning toidud on maitserikkad. Aga mida sa ütleksid Eesti toidu kohta?
Keskendume positiivsetele asjadele, ok. (naerab) Üks asi, mis mulle meeldib on ümmargune kook, teie kutsute seda kringliks. Vot need maitsevad mulle väga.
Aga muidu toidust rääkides eelistan Türgi kööki. Mulle meeldib väga süüa teha. Eestis pole ma kohalikus köögis lemmikuid leidnud, sest mulle meeldivad vürtsid, aga siin neid ei kasutata.
Minu jaoks on Eesti toit veidi maitsetu:(. Nii et ma kokkan kodus iga päev. Tegelikult tahtsin kunagi kokaks saada. Kui ma ei teeks seda tööd, mida praegu teen, oleks minust ilmselt saanud kokk.
Kui ma siin väljas söön, siis ma söön pitsat, hamburgereid ja muud sellist, aga Eesti toit pole päris minu jaoks, vabandust.
Seega, ehk avad sa millalgi Tallinnas hoopis Türgi restorani?
Võib-olla tõesti võib see ühel päeval tõeks saada.
Eesti on praegu sinu ja sinu pere kodu. Aga kas sa näeksid end tulevikus ka Eestis elamas või läheksid pigem tagasi Türki?
Jah, Eesti on meie kodu. Ostsime siia isegi maja. Õpin eesti keelt. Olen praegu B1 tasemel, kuigi see on päris raske.
Me tõesti investeerime Eestis elamisse. Mina ja mu abikaasa ei ole seda sorti inimesed, kes tulevad siia ja ei taha kogukonnaga seguneda. Me üritame siia sulanduda. Meie jaoks on olulised Eesti sõbrad. Siin on küll raske sõpru leida, kuid see on tehtav, sest meile meeldib väga inimestega suhelda.
Arvan, et me poleks seda muidu teinud, kui poleks võtnud eesmärgiks Eestis elada ja siin kohaneda.
B1 tase tähendab, et oskad juba midagi eesti keeles rääkida. Mida sa mulle tahaksid eesti keeles öelda? (Intervjuu toimus inglise keeles – toim.)
Ma räägin natukene eesti keelt. Ma õpin B1 kursusel praegu, aga see on väga raske. Tähestik on sama nagu Türgis, seega ma olen õnnelik.
Kas soovitad inimestel kolida välismaale ja proovida elu kuskil mujal riigis?
Jah, kindlasti. See teeb sind tugevamaks. Ainult nii on võimalik saada osa ja mõista teisi kultuure. Elu välismaal ei ole alati kerge. Elu on sellest, millega kodumaal harjunud oled, alati erinev, aga see aitab leida oma tee.
Minu ja mu abikaasa jaoks on see esimene kord, kui me elame koos välismaal. Ütlesin talle, et see ei saa olema meelakkumine. Hoiatasin, et tõenäoliselt oleme pikalt üksi. Keegi ei koputa uksele ega küsi, kas kõik on ikka hästi. Keegi ei uuri, kas meil on abi vaja.
Olen selle oma elus mitu korda läbi teinud. Kui ma omal ajal USA-sse ja mõnda teise riiki kolisin, oli sama asi. See kogemus, mille ma teistest riikidest sain, tegi mind ainult tugevamaks ja seda ma tahaksin ka oma pojale õpetada.
Nüüd on meil siin eestlastest sõbrad, me oleme sulandunud kogukonda.
Seega, ma soovitan kõigil seda proovida, sest ainult nii on võimalik mõista erinevaid kultuure, mõtteviisi, saada aru, kuidas inimesed mujal maailmas elavad. Maailm on tänapäeval kõigile avatud, seega, miks mitte proovida.
