Laste rahatarkus on teema, millest räägitakse sama palju kui täiskasvanute rahatarkusest. Õpetussõnu jagavad eksperdid ja lastele on kirjutatud lausa eraldi raamatuid. Mida arvavad aga lapsed rahast tegelikult ja kuidas peaks nendega rahast rääkima? 

Vastavalt PISA 2018. aasta uuringule finantskirjaoskuse kohta on Eesti lapsed rahatarkuse tasemelt maailma tipus – osalenud riikide seas esimesed. Siiski on rahandusministeeriumi rahatarkuse koordinaator Liisi Kirch kinnitusel nii see raport kui finantskirjaoskust üldisemalt käsitlevad raportid, et kogu maailmas on rahatarkuse tase ikka veel liiga madal. “Eesti näitel pole kolmandikul täiskasvanutest baasteadmisi, nagu selgub 2019. aastal läbi viidud Eesti täiskasvanud elanike finantskirjaoskuse uuringust.” 

Et olukorda parandada, on rahandusministeeriumi juhitud rahatarkuse strateegia tegevused ühes paljude heade partneritega väga paljus seotud hetkel noorte ja haridussüsteemiga sihiga teha rahatarkus kõigile kättesaadavaks. Kirch selgitab, et oluline on siinkohal, et rahatarkust õpetatakse piisavas mahus ja süsteemselt igas koolis, mitte ainult eliitkoolis, ning ka rahatarkuse õpetajatel oleks võimalusi end täiendada ja seeläbi nii enda kui oma õpilaste taset tõsta.

Kuidas rääkida lapsega rahast?

Millised on peamised nipid, mida peaksid järgima kõik lapsed ja ka täiskasvanud, et oma rahaga hästi majandada ja ka säästa ning investeerida? Esmalt tuleb Kirchi sõnul aru saada, mis on igaühe isiklik “miks”. “Kas ta soovib olla rahatargem, sest sellest on popp teiste hulgas rääkida, või tahab ta kindlustada oma tulevikku ning tunda end turvaliselt. Põhjused ei saa olla kõigil samad, kuid läbi mõeldes, miks just minu jaoks on rahaga mõistlik majandamine oluline, loob see baasi, et ka raskematel momentidel suudan siiski paremaid otsuseid teha.” 

Seejärel tuleks aru saada, kust raha tuleb ja kuhu see kaob, ning kui see pilt pole nii ilus, kui olla võiks, siis mida peaks ette võtma, et asja parandada. “Näiteks kui kulutused mõnele kulugrupile on liiga kõrged, tuleks vaadata üle oma igapäevaharjumused, või kui on näha, et rohkem säästa pole võimalik, mõelda sissetulekute kasvatamise peale,” õpetab ta.

Järgmisena tasuks hoida eraldi nn mustadeks päevadeks mõeldud raha, mida võiks täiskasvanutel olla vähemalt kolme kuu kulutuste jagu. “Nii on kindel, et saad igas olukorras hakkama. Laste vajadused katavad nende vanemad, sestap oleks hea neile sellise rahapuhvri olemasolu selgitada ning tekitada ka nendes harjumus igakuiselt natuke kõrvale panna.” 

Sealt edasi tuleks juba tulevikku kindlustama hakata ehk investeerida järjepidevalt iga kuu, isegi kui see summa on väike. “Harjumused, mis noores eas kaasa saadud, loovad meie tuleviku.”

Esimese miljoni jahil Keily ja Rain

Kuigi ekspertide sõnul on üldine seis rahatarkusega pigem kehvake, on Eestis tuhandeid lapsi, kes teavad, kuidas rahaga targalt ümber käia. Ühed neist on laste rahatarkuse raamatu “Tom õpib rahamängu” autori Riin Tuttelbergi lapsed Keily (15) ja Rain (13).  

Keily ja Rain jõudsid investeerimiseni läbi vanemate. “See tundus põnev ja issi tegi konto, kuhu sain ise omale fonde valida. Iga nädal hakkasin pool taskurahast kasvama panema. Teen seda alates esimesest klassist,” rääkis Rain. Keily lisas, et paneb kasvama ka osa sünnipäevaks saadud rahast ja teinekord osa mõne tööga teenitud rahast. 

Keily soovitab investeerida kõigil lastel. “Alustada tuleks võimalikult varakult ja näiteks vanemate abiga valida välja sobivad fondid või aktsiad. Mina valisin endale viis fondi, mille kasvamist jälgin oma telefonist. Aga alati ei pruugi kõik hästi minna ja võib ka raha hoopis kaotada. Mul mõni fond on vahest ka miinuses,” selgitas ta.

Rain lisab, et tema arvates on investeerimine lõbus, sest raha investeerides saab hiljem vaadata, kuidas summa koguneb ja kasvab. “Üldjuhul ma väga palju selle peale ei mõtle. Hiljuti ostsin ka sünnipäevaks saadud raha eest Enefit Greeni aktsiaid endale issi abiga,” selgitas Rain.

Mida teha miljoni euroga? 

12-aastased Maru ja Armin veel aktiivselt ei investeeri, kuid rahast on neil oma kindel arusaam tänu vanematele olemas. Küsimuse peale, mida nemad teeksid miljoni euroga, vastas Armin, et ostaks endale maja, süüa ja muid vajalikke asju. “Ma jätaksin sellest palju alles, et edasi investeerida. Aga muud ma ei tea,” täiendas Maru.

Kui küsisime poistelt, mida nad arvavad sellest, kas puhtalt pensionist on võimalik ära elada, või tuleb juba nüüd pensionile lisa teenida, arvas Maru pärast mõningast mõtlemist, et ehk saab pensionist kenasti ära elada.  “Tegelikult peab vist ikka koguma ka, et ma saaksin ära elada,” täiendas ta. 

“Natuke tuleb ise koguda ja natuke saab ka riigilt ja nii siis saabki ära elada. Natukene peab koguma, väga palju ka ei pea,” arvas Armin. 

Selleks, et hästi ära elada arvasid poisid, et ühes kuus tuleb teenida vähemalt 1000 eurot. “1500 eurot kuus, siis saab. Kui üksi elad, siis peab saama 1100 eurot kuus raha, aga kui pere on ka, siis peab kindlasti üle 2000 euro kuus saama,” täpsustas Maru.
“Umbes 1000 või 2000, ma arvan. Sellega saab hea elu küll,” täiendas Armin. 

10 lihtsat nippi

Laste suhtumine rahasse kujuneb välja umbes seitsmendaks eluaastaks. Ent seda, kuidas laps rahaga ümber käib ja millised hoiakud tal tekivad, saab mõjutada juba enne, kui ta hakkab mõistma, mis see raha üldse on. Selleks, et kujundada lapsel välja rahaga seotud kindlad harjumused tasub järgida näiteks alljärgnevaid lihtsaid nõuandeid. 

Katsetage taskuraha suurusega. Täpse summa väljaselgitamiseks tasub proovida erinevaid võimalusi. Alustage väiksematest summadest, mille kasutamise üle saab laps ise otsustada. Järk-järgult summat suurendades saab lapsele õpetada ka raha kogumist.

Määrake võimaluse korral regulaarne taskuraha. See aitab lapsel õppida eesmärkide seadmist ja raha kogumist ning suurendab samas ka tema iseseisvust.

Millal lapsele taskuraha anda? Sõltub lapse küpsusest ja vanemate väärtushinnangutest. Kindlasti ei ole hea siduda taskuraha kodutööde tegemisega, mille eest laps nagunii vastutab. Küll aga võib taskuraha olla seotud keerukamate tööülesannete täitmisega.

Kaasake laps pere eelarve tegemisse. Näidake, kui palju kulub raha kodule, transpordile, söögile, vaba aja veetmisele ja laenukohustuste täitmisele. Õpetage lapsele, kuidas teha ostunimekirja ja millised on mõistlikud valikud kaupluses.

Sõlmige lapsega kokkulepe, milliseid kulutusi peaks ta oma eelarvest katma ja millised kulutused tasutakse pere ühisest rahakotist (nt rõivad, meelelahutus, telefoniarve jne).

Näidake lapsele, kuidas seada lühi- ja pikaajalisi rahalisi eesmärke, ning tehke koos plaan, kuidas soovitud eesmärgid saavutada. Arvutage koos lapsega, kuidas mõjutab laenu kasutamine ostu maksumust, ja võrrelge seda säästmisega. Võite näiteks arutada, kui palju kulub raha arvuti ostuks, puhkusereisil või ülikoolis õppides ning kuidas ja kui kaua selleks raha koguda.

Õpetage lapsele, kuidas eristada vajadusi soovidest. Seletage lapsele, et aeg-ajalt tuleb teatud asjadest suuremate unistuste või soovide kasuks loobuda.

Tunnustage last mõistliku rahakasutuse ja eesmärkide saavutamise eest.

Olge eeskujuks. Emal, isal ja teistel lähedastel on tähtis roll laste hoiakute kujundamisel. Lapsed jälgivad oma lähedaste igapäevast rahaga majandamist ning sealt tekib neil üldine arusaam rahast.Tehke lapsele pangakaart. Lisaks sellele, et pangakaart õpetab rahaga ümberkäimist, on see lapsele märk, et vanemad usaldavad teda. Pangakaardi kasutamine on üldiselt ka turvalisem kui sularaha kaasas kanda. Kontoväljavõtet jälgides tekib lapsel parem ülevaade, millele raha kulub. Lisaks saate interneti- või mobiilipanga vahendusel lapse rahaasjadel silma peal hoida ja vajaduse korral tema limiite muuta.