Järjest enam tõusevad linnapildis esile hooned, millel pole mitte üks, vaid palju erinevate kasutusvaldkondade funktsioone.
Selliseid ehitisi nimetatakse segakasutusega hooneteks, mis leiavad, nagu nimigi ütleb, külastamist mitme erineva sihtrühma poolt, võimaldades seeläbi pakkuda keskuse külastajatele ühe katuse all igati laiahaardelist kogemust.
Palju häid põhjuseid
Segakasutus ei ole sugugi mitte alguse saanud 21. sajandil, vaid ulatub väga kaugesse minevikku. Nimelt oskasid seda väga hästi luua juba vanad roomlased, kelle jaoks täitis linna keskel asuv foorum kõikvõimalikke funktsioone: muuhulgas sai seal teha äri, pidada tähtsaid kogunemisi, poliitilisi debatte, süüa-juua kui ka näiteks külastada raamatukogu. Seega jagus ühel maalapil erinevaid tooteid ja teenuseid kõikidele erinevate vajadustega linnaelanikele.
Just sarnase segakasutusega hoonete ehitamise teed on läinud ka aina rohkem ostukeskuseid, kus kaubandus pole enam ammu sugugi mitte ainus hoone funktsioon, vaid toob selle kõrvale ka muud segmendid, sealhulgas näiteks tervishoiu- ja iluteenused, büroopinnad, restoranid ja meelelahutuse.
Segakasutusega keskuse kasuks räägib eelkõige hoone mitmekesisus: selle külastamiseks on kliendil palju erinevaid häid põhjuseid, võimaldades niiviisi saada kõik vajalikud teenused ühe katuse alt. “Kui klient segakasutusega keskusesse sisse astub, siis suurema tõenäosusega tarbib ta seal rohkem kui ühte või kahte teenust,” rääkis ärikinnisvarafondi Baltic Horizon juht Tarmo Karotam.
Ehkki hoone puhul mängib rolli laiahaardelisus, mis võimaldaks teenuseid pakkuda võimalikult laiemale sihtrühmale, peab investor oma potentsiaalsete klientide soove ja vajadusi hästi tundma. “Väga palju loeb see, milline on see inimene, kes võiks teatud keskust külastada – meie omalt poolt proovime tema soove täita parimal võimalikul moel,” rääkis Karotam.
Igaühele midagi
Niisiis sõltub keskuse funktsioon suuresti sellest, millised on inimesed, kes seda piirkonda igapäevaselt läbivad ja külastavad. Et Baltic Horizoni portfell jaguneb kolme Baltikumi riigi vahel, võib ühe edukaima näite segakasutusega keskusest tuua Vilniuse äärelinnast, kus asub Domus Pro ostukeskus.
“Domus Pro on olnud üks meie edukamaid investeeringuid, mis asub väga kiiresti arenevas äärelinnas elumajade vahel. Inimesi elab ostukeskuse ümber kümneid tuhandeid ning nii võib ka ostukeskusest leida igaüks endale vajaliku,” rääkis Karotam.
Domus Pro ehitus jagunes etapiliselt kolme faasi, kus igaühega lisandus hoonele märkimisväärselt palju erinevaid funktsioone. “Tänaseks võib Domus Pro ostukeskusest leida nii toidu- kui ehituskaupluseid, aga ka lemmikloomakliiniku, spordikeskuse, balletistuudio, bürooruumid ja isegi basseini,” kirjeldas Karotam.
Niisiis ei pea inimene sõitma erinevatesse keskustesse ja poodidesse, vaid leiab ühe keskuse ulatuses üles kõik, mida igapäevaelus vaja läheb. “Kui inimene seal majas töötab, saab ta kõik vajalikud teenused ühest kohast kätte, alustades toidupoest, lõpetades trenni või vaba aja veetmisega,” sõnas Karotam.
Postimaja keskus laiendab haaret
Ka lähiaastatel Postimaja ja Coca-Cola Plaza ühendamise käigus avatav Postimaja keskus laiendab segakasutusega keskusena oma senist haaret veelgi, seades eesmärgiks täita hoone erinevate tegusate üürnikega, kes kiire elutempoga südalinna inimese soovidele ja vajadustele vastaksid.
“Postimaja keskus saab kindlasti olema üks parimaid segakasutusega keskuse näiteid: meil on juba olemas kino, mida kõik hästi teavad, spordiklubi, kaubandus, erinevad iluteenused ja palju muud, mis kõik südalinnas elava ja töötava inimese vajadused kataksid,” rääkis Karotam.
Ehituse käigus lisandub keskusele mitu erinevat funktsiooni, sealhulgas mõnetuhande ruutmeetri ulatuses büroopindu. Eraldi sihtrühmaks on kindlasti ka turistid.
“Tulevikus sooviksime selliseid tervishoiuteenuseid, mis ka turistidele erinevaid kvaliteetseid elamusi ja aja veetmist pakuksid, veelgi juurde lisada,” ütles Karotam.
