Rahvastiku vananemise tõttu tõotab Põhjamaades elavate vanurite arv tõusta 2050. aastaks 1,9 miljonini. See fakt esitab suure väljakutse kohalikele vanadekodudele, mille kohtade järele vajadus aastate jooksul muudkui tõuseb. Seda enam, et igal aastal saab 75-aastaseks umbes 64 000 inimest.
Põhjamaade eeskuju
Et ka Eestis napib kaasaegseid hoolde- ja vanadekodusid, võiks siinkohal vaadata hetkeks naaberriikide, eesotsas Põhjamaade poole, kus selle segmendi liikumine erakätesse on endaga kaasa toonud palju positiivseid mõjusid.
Ärikinnisvarafondi Northern Horizoni Soome juht Riikka Moreau sõnul on Põhjamaadel universaalne tervishoiusüsteem, mis tagab ligipääsu kõikide kodanike jaoks. “Kõrgekvaliteediline meditsiiniteenus kõigile, kes seda vajavad, arvestamata sealjuures patsiendi võimekust teenuse eest tasuda, püsib vaieldamatu poliitilise faktina. Praktikas tähendab see, et oluline osa Põhjamaade vanurite hoolduskuludest kaetakse riigi ja/või omavalitsuse eelarvetest,” rääkis ta.
Kuna aga rahvastik vananeb, hakkab aina rohkem riike tundma hooldusteenuse pakkumise ja ka selle eest tasumise rasket koormat. “See viibki meid erastamise megatrendi juurde, mis tähendab, et omavalitsused on sunnitud otsima alternatiive sotsiaalsete kohustuste, sealhulgas ka vanurite hooldamise tagamiseks ja selle rahastamiseks,” selgitas Moreau.
Erahooldekodude eelised
Hooldusteenust ei pea osutama vaid avalik sektor. Selleks on olemas ka mittetulundusühingud, ent Soome ja Rootsi näitel ongi viimasel ajal eriti märgata just erahooldekodusid. “Nii on munitsipaalsektor juba aastaid tellinud hooldekodude teenuse väljast, saavutamaks teenuse kvaliteedi ja hinna paranemise, mida on muidu võrdlemisi keeruline teostada,” rääkis fondi juht.
Erahooldekodud on sealjuures terviseasutuste range järelvalve all. “Oleme tihti märganud, et erahooldekodudes on töötajate arv kõrgem kui munitsipaalhooldekodudes. Ühtlasi jagavad hooldusteenuste pakkujad omavahel parimaid praktikaid,” märkis ta.
“Nägime praktikas toimivaid näiteid koroonapandeemia ajal, kui erahooldekodud tutvustasid oma portfellides hügieenimeetmeid, külastusprotokolle ja digitaalseid lahendusi. Munitsipaalhoolekodud sarnast kiirust ja efektiivsust ei saavutanud, mistõttu levis COVID-19 paljudel juhtudel just seal väga kiiresti,” tõi Moreau välja.
Tõhusad lahendused
Nagu ka igal teisel hooldusel, mängib ka vanurite puhul suurt rolli inimlik aspekt. “Pandeemia on rõhutanud veel ühe megatrendi mõju: selleks on üksindus, mis on eriti levinud just vananeva elanikkonna seas,” sõnas Moreau.
Seega muutuvad aina populaarsemaks erinevad kooselamise vormid, mis toovad omavahel kokku nii noored kui vanad. “Ennustan, et elamukogukonnad muutuvad aina populaarsemaks ning ka kommuunielu, mida mõistetakse kui noorte, õpilaste ja professionaalidega kooselamist, võib samuti populaarsust koguda,” rääkis ta.
Praegu tähendab vanurite hooldus eelkõige meditsiinist abi ja tuge, kus inimene veedab oma viimased kuud või aastad mõnes meditsiiniasutuses. Rahvastiku vananemise ning keskmise eluea pikenemisega kasvab vajadus hoopis abistatud hoolduse järele, kus on vähem rõhku meditsiiniteenustel. “Kasvava ostujõudlusega inimesed on tulevikus võimelised rohkem ka oma elukvaliteedi ja selleks vajalike lisateenuste eest tasuma,” sõnas Moreau.
Northern Horizonil on Taani eeskujul ette näidata elamukinnisvara, mis koosneb sihtotstarbelistest korteritest ning asuvad meditsiiniteenuseid osutava hooldekodu vahetus läheduses. “Need vabaturu korterid on kavandatud eesmärgipäraselt vanurite soovi- ja vajaduspõhiselt. Minu hinnangul tagavad sellised hübriidid, kus inimene saab elada iseseisvalt, ent sealjuures omab ligipääsu hooldusteenustele, vanuritele kvaliteetse elu. Tõenäoliselt on oodata ka selliste kontseptsioonide laialdasemat levikut Põhjamaades,” ennustas Moreau.
“Sellised lahendused on samuti ka tugevalt toetatud omavalitsuste poolt, sest nii on palju tõhusam kodupõhist meditsiinilist tuge abivajajatele organiseerida kui näiteks traditsioonilistes hooldekodudes,” rääkis fondi Soome juht.
Baltic Horizon näeb potentsiaali
Et majandus tõotab lähiaastail taastuda, oleks ka ärikinnisvarafond Baltic Horizon valmis Põhjamaade kombel vanadekodude segmenti panustama, seda juba arendusfaasis. Et nõudlus vanadekodude kohtade järele tõotab aina kasvada ka Eestis, pakub see võimalus kindlasti kasvupotentsiaali.
Küll aga napib kohalikul turul selliseid vanadekodusid, nagu fond näha tahaks. “Meie unistuste vanadekodu asuks ühel korrusel ja oleks sellise planeeringuga, et nii vanadekodude elanike kui personali nägemisulatus oleks maksimaalselt suur, ilma et peaks trepist üles-alla liikuma,” kirjeldas ärikinnisvara Baltic Horizon juht Tarmo Karotam.
Suur roll on ka asukohal: fondi juhi sõnul tähendab see, et mida lähemal on vanadekodu mõnele keskusele, seda parem. “Kui ehitada vanadekodusid ainult Läti piiri äärde, siis võib ennustada, et Tallinna elanikud sinna oma lähikondlasi ei paiguta,” sõnas Karotam. “Pigem on oluline, et vanavanemad oleksid võimalikult lähedal,” lisas ta.
Seega kavatseb Baltic Horizon vanadekodude segmendil teravat pilku hoida ning ei välista, et lähiaastail võiks fond sellesse segmenti astuda. “Sooviksime sellesse valdkonda kindlasti tulevikus panustada ning järgime siin Põhjamaade head eeskuju,” ütles fondi juht.
