Käimasoleva pandeemia valguses leiavad paljud tööandjad, et nad on sotsiaalselt vastutustundlikud siis, kui lasevad oma inimestel töötada kodukontoris. Ent vastutus ei seisne vaid töötajate füüsilise tervise eest hoolitsemises, vaid ka vaimse heaolu tagamises. Seega võib ettevõtete käitumises märgata uut trendi, kus inimesi oodatakse järjest enam tagasi kontorisse, võimaldamaks seeläbi töö- ja koduelu vahele selge piir tõmmata.

Igal ettevõttel on spetsiifilised vajadused

Ärikinnisvarafondi Baltic Horizon portfellihaldur Laura Kurtinaityte sõnul on koroonapandeemia büroopindu kindlasti mõjutanud. “Väga palju räägitakse sellest, millised on käimasolevad trendid, kas avatud kontor on hea või mitte, kui tähtis roll on asukohal, kontori- ja kaugtööl ja nii edasi,” ütles ta.

Siiski ei saa ettevõtete ja kontoripindade kohta teha suuri üldistusi. “Kui rääkida meie fondi portfelli kuuluvatest büroopindadest, siis oleme mõistnud, et kindlaid trende kontoripindade muutumise kohta välja tuua ei saa. Seda lihtsal põhjusel: ettevõtted, kes töötamiseks kontorit vajavad, on väga erinevad ning igaühel on oma vajadused. Väga palju sõltub sellest, mis on konkreetse ettevõtte jaoks strateegiliselt parim valik,” märkis ta.

Nii on mõned ettevõtted vähendanud neile vajalikku büroopinda, kuna hübriid- või täielik kaugtöö sobib nende töötajatele paremini. “Samas on teatud ettevõtted pidevalt kasvamas ning näevad vajadust aina suurema kontoripinna järele, kuna lähiajal on tarvis uusi töötajaid värvata,” tõi portfellihaldur välja.

Teatud hulk ettevõtteid soovib kolida seni erinevates majades asunud kontoripinnad ühte ja ühisesse peakontorisse, ent samal ajal tahab mõni teine, et ettevõttel oleks linnas mitu kontoripinda, mis töötajate kodudele võimalikult lähedal asuksid. “Kindlasti seisneb vahe ka kontoripinna renditasus: kui üks ettevõte soovib hoida kulud võimalikult madalal, siis teise jaoks on oluline kontoripinna eksklusiivsus koos erinevate mugavustega,” kirjeldas Kurtinaityte.

Kuna konkurents tööturul on väga suur ning ettevõtted peavad teatud sektorites talentide eest võitlust, on mugav ja kaasaegne kontor kindlasti üheks võimaluseks ja eeliseks, kuidas konkurentidest eristuda. “Seega on kontoripinna küsimus iga ettevõtte jaoks isiklik ja individuaalne,” lisas ta.

Ettevõtetel lasub sotsiaalne vastutus

Kui varasematel aastatel kuulus organisatsioonide sotsiaalse vastutuse hulka olla võimalikult paindlik, siis nüüd tunnevad ettevõtted, et selleks on saanud võimalus töötada lisaks kodule ka kontoris.

“Pandeemia tõttu olime sunnitud mingi perioodi töötama ainult kodukontoris ning sealt tuli välja ka rida puuduseid, miks kodu kontoriks ei sobi: olgu selleks samal ajal distantsõppel olevad lapsed, mitteergonoomiline mööbel või näiteks see, et tööl ja vabal ajal ei tehta enam vahet,” tõi portfellihaldur näiteid.

Olukord, kus töötajad enam üksteisega kokku ei puutu, pärsib organisatsiooni poolt vaadatuna ka meeskonnavaimu. “Töötajatel tekib kergesti tunne, et neil pole tööandja ega meeskonnakaaslastega sidet ning seetõttu võib kaduda teotahe ja motivatsioon,” nentis Kurtinaityte.

Kõik need tegurid seavad tööandjale teatava vastutuse. “Tööandjad peaksid töötajaid kontoritesse tagasi kutsuma selleks, et parandada eeskätt töötajate motivatsiooni ja kolleegidevahelist suhtlust. Kindlasti on oluline mõista, et kaugtöö ei tähenda paindlikkust, kui töötaja ongi sunnitud töötama vaid distantsilt,” rõhutas portfellihaldur.

Kui vaadata Balti riike, võib Kurtinaityte sõnul öelda, et Eesti liikumispiirangud ei avaldanud töötajatele nii suurt mõju kui näiteks Lätis või Leedus, kuna Eestis polnud nii rangeid ja pikki liikumispiiranguid. “Kui eestlastel oli võimalus valida, kas töötada piirangute ajal kodust või töölt, siis Lätis ja Leedus pidid kõik töötama kodust, omamata sealjuures võimalust ise selle üle otsustada,” märkis ta.

Kontor on kokkusaamise koht

Ehkki koroonapandeemia valguses võinuks oodata läbirääkimisi büroopindade rentnikega lepingu tingimuste muutmise osas, polnud enamik rentnikest kontoripinna vähendamisest siiski huvitatud.

“Ehkki arvasime, et selleks avaldab soovi rohkem inimesi, pöördus minu poole vaid paar ettevõtet, kes kontoripinda vähendada soovisid. Seega võib öelda, et ettevõtted ei soovinud teha ennatlikke järeldusi, vaid jälgisid targalt mängu, et selle pinnalt edasisi otsuseid teha,” kirjeldas Kurtinaityte.

Tema sõnul tuleb mõista, et kontor pole lihtsalt koht, kus tööd tehakse, vaid eelkõige kokkusaamise koht, kus kohtutakse kolleegidega, lahendatakse muresid kiirelt ja efektiivselt, pakutakse välja uusi lahendusi ja tehakse muid tegevusi, mida võimaldab ainult inimestega silmast-silma kohtumine.

See seab teatud tingimused ka kontoripinnale endale. “Nii on üks nurk kontoripinnast mõeldud koosolekute läbiviimiseks, teine jällegi vaikseks töö tegemiseks ja kolmas kolleegidega igapäevaseks suhtluseks,” sõnas ta.

Seeläbi saab töötaja ise otsustada, millises ruumis või kuidas ta oma tööpäeva veeta soovib. “Kindlasti meelitab selliste võimaluste paljusus töötajaid kontorisse tagasi,” on Kurtinaityte veendunud.

Ärikinnisvarafondi Baltic Horizon portfelli kuulub 9 kontorihoonet: Lincona kompleks Tallinnas, Upmalas, LNK ja Vainodes Riias ning Duetto A ja B, Domus PRO ja North Star Vilniuses.