INTERVJUU Baltic Horizoni jätkusuutlikkuse juht selgitab, kuidas sobivad omavahel kokku kinnisvaraäri ja rohemõtlemine

Baltic Horizoni jätkusuutlikkuse juht Vasarė KrikštopaitytėFoto: Baltic Horizon

Euroopa kavatseb 2050. aastaks saada maailma esimeseks kliimaneutraalseks piirkonnaks. Baltic Horizoni jätkusuutlikkuse juht Vasarė Krikštopaitytė selgitab, kuidas sobivad omavahel kokku kinnisvaraäri ja roheline mõtlemine. 

ESG ehk jätkusuutlikkuse teema muutub igas valdkonnas järjest olulisemaks. Kui tähtis on see kinnisvaras?

Kinnisvara peetakse üheks kõige keskkonnamõjukamaks ja energiamahukamaks valdkonnaks, mistõttu on oluline arvestada keskkonnamõjuga juba ehitiste planeerimisjärgus. Samuti mõjutab kinnisvara otseselt inimeste elu ja heaolu, mistõttu on sotsiaalsete aspektide monitoorimine ka väga oluline. 

Ärikinnisvara omanikuna on meil tugev mõju ettevõtete ja kogukondade käekäigule. Me mitte ainult ei loo ruumi inimestele kogunemiseks ja suhtlemiseks vaid näiteks kriisi ajal tulime vastu hädas olevatele tublidele üürnikele tehes allahindlusi, et ettevõtted saaksid “lockdown”i ajal ellu jääda ja taastuda. Samas on meil ülesanne luua koos üürnikega inimestele huvitav ja atraktiivne keskkond, kus aega veeta, teha äri ning luua suhteid. Mida paremini tunnevad ennast inimesed meie hoonetes, seda edukamad on meie üürnikud ning lõpptulemusel ka kinnisvara omanik.

Mida siis jätkusuutlikkus ja selle areng kinnisvaras tähendab?

See tähendab inimeste heaolu ja tervise eest hoolitsemist ning ka keskkonnamõjude eest vastutuse võtmist. Lisaks tähendab see ka maakera säästvama tuleviku kokkulepete toetamist.

Mõne aasta pärast peab igal ettevõttel, sõltumata äritegevusest, olema jätkusuutlikkuse plaan. Milline on Baltic Horizoni plaan?

Oleme jätkusuutlikkuse plaani ettevalmistamisega tööd teinud juba aastaid. Esmajoones on Baltic Horizoni plaan kasvatada GRESB-punkte. GRESB on investoritele ja varahalduritele mõeldud võrdlusnäitaja, mis aitab mõõta, joondada ja arendada jätkusuutlikkuse erinevaid printsiipe energiasäästu, keskkonnakaitse ning juhtimise valdkondades. Pikemas perspektiivis on aga fondil eesmärk portfelli CO2-nulleesmärk aastaks 2030. Et sinna jõuda, on plaanis lisada portfelli uusi energia efektiivseid hooneid, olemasolevate objektide täiustamine ning taastuvenergia kasutamise suurendamine näiteks läbi päikesepaneelide paigaldamise ja energiakasutuse optimeerimise. Oluline on ka tähelepanu pööramine kliimamuutuste ja kliimaga seotud võimalike riskide leevendamisele.

Kui vaadata teisi ettevõtteid, siis kuidas tundub, kas jätkusuutlikkust võetakse tõsiselt?

Jätkusuutlikkus on viimastel aastatel saanud järjest olulisemaks ja on väga tähtis teema enamikus keskmistes ja suurtes ettevõtetes. On näha, et ettevõtted suhtuvad sellesse tõsiselt, sest varsti ei ole reaalselt enam võimalik partneritega äri teha kui selle teemaga tegelemine puudub. Sellega seoses teavitab ühe rohkem ettevõtteid oma eesmärkidest ja kohustustest avatumalt, mis on hea läbipaistvuse seisukohalt ning moodustab ka uue „rohelisema“ kultuuri, saades osaks meie igapäevaelust ja äritegevusest.

Millised on sinu kui ESG- ja vastavusametniku kohustused?

Peamised kohustused on ettevõttes ESG algatusi edasi viia ning neid juhtida. Kui SFDR ja EU Taxonomy on seadusega paika pandud, on jätkusuutlikkusest saanud midagi sellist, mis pole lihtsalt tore lisandväärtus, vaid see on ettevõtluse juures oluline ja kohustuslik osa. Seega on minu põhiülesandeks vastutada ka ESG aruandluse eest. 

Meie kasutame siinjuures GRESB aruandlust, omame UNPRI märgistust, ehk esitame oma iga-aastase jätkusuutlikkuse aruande GRI raamistiku alusel. 

Lisaks on minu ülesanne jagada oma kolleegidele jätkusuutlikkuse kohta teavet. Ja kuna meil on väga keskkonnateadlikud ja aktiivsed kolleegid, siis minu ülesanne on vastata nende kõrgetele ESG ootustele ja arendada ESG-d osana meie ärikultuurist.

Mida see kõik siis tähendab ehk mida sa täpsemalt teed? 

Tegelen igapäevaste ESG-küsimustega seotud asjade ajamisega. Näiteks investeerimisstrateegia nõustamise, projektijuhtimise (nt päikesepaneelide paigaldus), ESG andmete kogumise ning koos kolleegidega tulemuslikkuse võtmenäitajate paika panemisega. 

Näiteks uurin veel mis seisus on meie energia ja heitkoguste automatiseerimine. Minu töö on ka sotsiaalse vastutuse projektide algatamine, koolitamine ja juhtimine ning jätkusuutlikkuse integreerimine ettevõtte kommunikatsiooni strateegiasse.

Kui oluline on jätkusuutlikkuse ja vastavusametniku töö kinnisvarafirmas?

Arvan, et see on hädavajalik, kuna ESG on väga interdistsiplinaarne ja lai ning täna peaks selline positsioon eksisteerima igas kinnisvaraga seotud ettevõttes. On vaja ühte inimest, kes ühendaks paljusid valdkondi ja aitaks jätkusuutlikkuse viia kokku rahvusvaheliste eesmärkidega, et võidelda keskkonnaprobleemidega ning et leida parimad lahendused ettevõtte sees tema eesmärkide täitmiseks.

Milliseid näpunäiteid annate neile, kes alles panevad oma ettevõtte ESG-plaani paika?

Alustage enda jaoks parimate aruandlusraamistike valimisest ja koguge selle põhjal kõik ESG andmed ühte kohta, et näha hetkeolukorda. Alles siis tehke plaan ning olge kannatlik ja järjekindel, sest see on pikk protsess. Lõpptulemus on aga kindlasti rahuldust pakkuv. 

Nagu näete, kõik see puudutab lõpuks iga inimese heaolu teda ümbritsevas keskkonnas ja üldiselt ju tunnevad inimesed rõõmu, kui nad teevad head loodusele ja ühiskonnale.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Kolm korda nädalas

Telli Geeniuse kõige hinnalisemad lood oma postkasti

Saadame sulle e-postiga kaks korda nädalas investeerimisportaali Rikas Geenius olulisemad uudised ja analüüsid.